Ministeerium lubab maaelutoetuste maksmisel arvestada haldusreformi arengutega ({{commentsTotal}})

Raha.
Raha. Autor/allikas: AP/Scanpix

Haldusreformi käigus omavalitsusüksuste piiride muutumisel vaadatakse maaelutoetuste tingimused üle, ütles maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekants Marko Gorban kohtumisel Pärnumaa omavalitsusjuhtidega.

"Kui haldusreformi käigus omavalitsuste piirid muutuvad, siis kohandatakse maaelutoetuste tingimused ümber selliselt, et toetuste maksmine jätkuks samas geograafilises ulatuses vähemalt käesoleva eelarveperioodi 2014-2020 lõpuni," ütles asekantsler neljapäeval Lepanina hotellis toimunud Pärnumaa Omavalitsuste Liidu seminaril.

Asekantsler Gorbani kinnitusel jäävad omavalitsusüksuste liitumisel maaelu arengukava 2014–2020 perioodiks ettenähtud põhimõtted kehtima ning ükski omavalitsus haldusreformi tulemusel seni saadud toetustest ilma ei jää. "Pärast haldusreformi läbiviimist ühegi kohaliku omavalitsuse toetusvõimalused ei halvene," lisas Gorban.

Kehtiva halduskorralduse ning olemasolevate omavalitsuste suurusega on maaelutoetustest seotud eelkõige LEADER-meede, aga ka majandustegevuse mitmekesistamise ning mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus. Otsetoetustest puudutavad võimalikud omavalitsuste ühinemised rohestamise toetust ning kalandustoetustest kohalike kalanduspiirkondade arendamise toetust.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: