Merkel lõpetas oma visiidi Eestisse tumetõsise kõnega ({{commentsTotal}})

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel lõpetas oma visiidi Eestisse esinemisega Tallinnas. Ta rõhutas, et Euroopas on rasked ajad ning nendest ülesaamiseks, eriti, mis puudutab Brexitit, tuleb kõvasti tööd teha.

Liidukantsler esitas lühikese kõne, sest ees ootas Praha reis. Kõne polnud optimistlik. Merkel ütles, et ta poleks osanud ette näha Euroopa Liidu raskeid aegu, Krimmi, Ida-Ukraina sõda ega terrorirünnakuid meie elulaadi vastu. Brexit lööb kiilu Euroopa Liidu senisesse eduloosse, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ta avaldas lootust, et ülejäänud 27 saavad sellest üle. Selline toon erines Angela Merkeli senisest suhtumisest - "me saame hakkama!"

"See lööb haava Euroopa arengusse, aastakümnete pikkusse Euroopa Liidu ühinemise eduloosse. Meil tuleb sellega leppida, aga ülejäänud 27 seisavad küsimuse ees, mida see nende jaoks tähendab. Kas meil on piisavalt jõudu, et minna edasi Euroopa edu teel, parema Euroopa nimel? Ma arvan, et meil võib õnnestuda Suurbritannia väljaastumisest üle saada. Aga selleks tuleb kõvasti tööd teha," ütles Merkel.

Pärast lühikesi kõnesid ja välkarutelu laua ümber andis peaminister Taavi Rõivas Angela Merkelile üle Eesti e-residentsuse kaardi.

Merkel kohtus täna Kadriorus ka Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvesega.

Presidendi sõnul olid kohtumisel kõneaineks eelkõige Euroopa tuleviku teemad ning lahendamist vajavad küsimused seoses Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumisega.

"Pärast Suurbritannia lahkumist läheb raskemaks Põhjala riikides ja Balti riikides ja Saksamaal nendel, kes tahavad rohkem avatud Euroopat. Protektsionismi ohud suurenevad ja eriti sellistes valdkondades, kus meie oleme samuti mures, ütleme IT digitaliseerimise maailmas, kus meie huvides on avatud turud, avatud piirid, et elektronid võivad liikuda ka üle piiride mitte ainult füüsiliselt. Ja see on üks väljakutse kuna Suurbritannia oli üks liitlane nendes küsimustes," rääkis Ilves.

Angela Merkelit oli Kadriorgu tervitama tulnud ka Tallinna külastav Lüneburgi kooliõpilaste grupp, kes olid kantsleri visiidist lugenud internetist.

Saksamaa õpilastel õnnestus esimest korda oma riigijuhti lähedalt näha Tallinnas Kadrioru lossi juures.

Õpilased jutustasid president Ilvesele, et ehkki nad on käinud ka Berliinis, ei ole neil siiani õnnestunud Saksamaa kantslerit oma silmaga näha. Nii saigi Tallinna sõidu kõrgpunktiks külaskäik Kadriorgu, kus lehvitati Angela Merkelile ning tehti mälestuseks ühispilt Eesti presidendiga.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

KiiverKiiver
Külli Suitso näitab maale kiivritest

Neljapäeval, 27. juulil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses galeriis Külli Suitso isikunäitus "Kiiver. Vol. 3" ning esitletakse kataloogi "Kiiver – rahu ja sõja vahel".

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema