Juhan Kivirähk: valitsusele koha kättenäitamisele asemel võiks Keskerakond presidendi riigikogus ära valida ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

"Esmaspäeval ja teisipäeval riigikogus toimuvates valimisvoorudes oleks Keskerakonnal võimalik otsustada, kas neile sobiks presidendiks rohkem Nestor või Kallas. Kuid paraku kuulub meie poliitilisse reaalsusse see, et presidendivalimistel kellegi poolt hääletamise eest soovitakse midagi vastu saada. Kui midagi vastu ei paku, siis hääli ei saa – kaup käib ikka kauba vastu!" tõdeb Turu-uuringute AS uuringujuht Juhan Kivirähk oma kommentaaris.

Riigikogu koguneb presidenti valima juba eeloleval esmaspäeval. Kui kevadel kurdeti avalikkuses presidendidebati puudumise üle, siis viimastel nädalatel ajakirjandus enam millestki muust kui presidendikandidaatidest ei räägigi. Kandidaate näeb igast tele- ja veebikanalist ja kuuleb kõigist raadiokanalitest, nende elulugude ja igapäevaeluga saab tutvuda kõigi ajalehtede ja ajakirjade vahendusel.

Usun, et igal poliitikast vähegi huvitatud inimesel peaks tänaseks olema välja kujunenud oma arvamus, kes sobiks kõige paremini täitma Vabariigi Presidendi vastutusrikast ametit.

Paraku ei ole debattide rohkusest ja värvikusesest hoolimata nende vahendusel rahva eelistustele apelleerimisest kuigi suurt abi. Seda, kelle poolt tuleb Toompeal oma hääl anda, saavad riigikogu liikmed teada esmaspäeva hommikul oma fraktsiooni juhtkonnalt. Nii kuuluvadki kirglikud presidendidebatid pigem suvise ajakirjandusliku meelelahutuse valdkonda, millel tegelike poliitiliste otsustega mingit seost ei ole.

Kahjuks tundub, et samasse rubriiki kipuvad liigituma ka selleteemalised avaliku arvamuse küsitlused.

Juba aasta algusest peale on avalikus arvamuses peamine soosik presidendi ametisse olnud Marina Kaljurand – augustis toetas teda 22 protsenti Eesti elanikkonnast, esimesi ja teisi eelistusi kokku liites aga aktsepteeriks tema presidendiks saamist 36 protsenti. Siiski ei seata Kaljuranda riigikogus isegi mitte presidendikandidaadiks.

Suve jooksul oma reitingut tublisti parandanud Siim Kallas (toetus 17 protsenti, koos teiste eelistustega 26 protsenti) pääseb kandideerima parlamendi teises hääletusvoorus. Esimeses voorus konkureerivad omavahel Eiki Nestor, Mailis Reps ja Allar Jõks, kellest kahte esimest toetab kolm protsenti ja viimast kaheksa protsenti avalikkusest. Seejuures pole Jõks – kes tegi suve jooksul rahva poolehoiu võitmiseks väga aktiivset kihutustööd – oma toetusprotsenti võrreldes juunikuuga karvavõrdki suurendanud. Sama võib väita Mart Helme kohta, kelle toetus juunis oli neli ja nüüd augustis viis protsenti.

Iseenesest pole selles midagi halba, kui kandidaadid, kelle seast erakonnad riigikogus valiku teevad, ei asu populaarsustabelite tipus – selliseks on presidendi valimiste kord põhiseadusega ju teadlikult loodud. Halb on aga see, kui pakutud võimalused kasutamata jäetakse.

Esmaspäeval ja teisipäeval riigikogus toimuvates valimisvoorudes oleks Keskerakonnal võimalik otsustada, kas neile sobiks presidendiks rohkem Nestor või Kallas. Kuid paraku kuulub meie poliitilisse reaalsusse see, et presidendivalimistel kellegi poolt hääletamise eest soovitakse midagi vastu saada. Kui midagi vastu ei paku, siis hääli ei saa – kaup käib ikka kauba vastu!

Jah, muidugi, Keskerakonnal on oma kandidaat Mailis Reps, kelle toetamisega lubatakse valimiskoguni välja minna. Kuid vaevalt teeb Keskerakond endale illusioone, et valimiskogus suudetakse Reps ainult oma erakonna jõul presidendiks valida. Erakonna esimees Savisaar ütles veel samal hommikul, kui volikogu Repsi Keskerakonna kandidaadiks nimetas, et kindlasti Reps ise ka ei usu, et ta on sobiv isik presidendiks pürgima. Keskerakonna valijate peamine eelistus presidendi ametisse on Edgar Savisaar, teised eelistused aga lähevad rohkem Marina Kaljuranna kui Mailis Repsi toetuseks. Repsi ülesseadmise põhjused on selgelt poliittehnoloogilised.

Keskerakonna fraktsioonijuht Kadri Simson on ju otse öelnud, et nende eesmärk on riigikogus presidendivalimise läbikukutamisega peaministrile koht kätte näidata. Vahest on opositsioonil siiski ka teisi võimalusi demonstreerida oma antipaatiat valitsuse ja peaministri vastu – presidenti ei valita ju Rõivasele ega Reformierakonnale, vaid kogu Eesti rahvale.

See aga, et president peab olema erakondade ülene ei tähenda, et ta enne presidendiks valimist peaks tingimata olema erakonnaväline. Ka Marina Kaljuranna ja Siim Kallase teistest kõrgem toetus avalikus arvamuses ei tulene mitte sellest, et nad just Reformierakonna kandidaadid on, vaid nendes näeb rahvas teiste kandidaatidega võrreldes rohkem presidendi ameti jaoks vajalikke oskusi ja omadusi.

Need, kes presidendivalimisi teadlikult valimiskogu suunas tüürivad, ütlevad põhjenduseks, et valimiskogu on laiapõhjalisem ning annab rahva arvamustega rohkem kooskõlas oleva tulemuse. Muide, veelgi paremini avaliku arvamusega kooskõlas oleva tulemuse saaksime siis, kui rahvas valiks presidenti otse.

Toimetaja: Rain Kooli



Soome president Sauli Niinistö.Soome president Sauli Niinistö.

Niinistö kandideerib teiseks ametiajaks presidendiks

Soome president Sauli Niinistö korraldas esmaspäeval kell 14 pressikonverentsi, kus andis teada, et kavatseb kandideerida teiseks ametiajaks Soome riigipeaks. Samas ei tee ta seda ühegi erakonna kandidaadina, vaid selgitab oma toetuse välja uue valijaliikumise kaudu.

Kevadtormi lõpurivistus.Kevadtormi lõpurivistus.
Fotod: lõppes seni suurim Kevadtorm

Kaitseväe keskpolügoonil peeti neljapäeval pidulik rivistus, millega loeti kolm nädalat väldanud Kevadtorm lõppenuks.

Uuendatud: 17:55