Juhan Kivirähk: valitsusele koha kättenäitamisele asemel võiks Keskerakond presidendi riigikogus ära valida ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

"Esmaspäeval ja teisipäeval riigikogus toimuvates valimisvoorudes oleks Keskerakonnal võimalik otsustada, kas neile sobiks presidendiks rohkem Nestor või Kallas. Kuid paraku kuulub meie poliitilisse reaalsusse see, et presidendivalimistel kellegi poolt hääletamise eest soovitakse midagi vastu saada. Kui midagi vastu ei paku, siis hääli ei saa – kaup käib ikka kauba vastu!" tõdeb Turu-uuringute AS uuringujuht Juhan Kivirähk oma kommentaaris.

Riigikogu koguneb presidenti valima juba eeloleval esmaspäeval. Kui kevadel kurdeti avalikkuses presidendidebati puudumise üle, siis viimastel nädalatel ajakirjandus enam millestki muust kui presidendikandidaatidest ei räägigi. Kandidaate näeb igast tele- ja veebikanalist ja kuuleb kõigist raadiokanalitest, nende elulugude ja igapäevaeluga saab tutvuda kõigi ajalehtede ja ajakirjade vahendusel.

Usun, et igal poliitikast vähegi huvitatud inimesel peaks tänaseks olema välja kujunenud oma arvamus, kes sobiks kõige paremini täitma Vabariigi Presidendi vastutusrikast ametit.

Paraku ei ole debattide rohkusest ja värvikusesest hoolimata nende vahendusel rahva eelistustele apelleerimisest kuigi suurt abi. Seda, kelle poolt tuleb Toompeal oma hääl anda, saavad riigikogu liikmed teada esmaspäeva hommikul oma fraktsiooni juhtkonnalt. Nii kuuluvadki kirglikud presidendidebatid pigem suvise ajakirjandusliku meelelahutuse valdkonda, millel tegelike poliitiliste otsustega mingit seost ei ole.

Kahjuks tundub, et samasse rubriiki kipuvad liigituma ka selleteemalised avaliku arvamuse küsitlused.

Juba aasta algusest peale on avalikus arvamuses peamine soosik presidendi ametisse olnud Marina Kaljurand – augustis toetas teda 22 protsenti Eesti elanikkonnast, esimesi ja teisi eelistusi kokku liites aga aktsepteeriks tema presidendiks saamist 36 protsenti. Siiski ei seata Kaljuranda riigikogus isegi mitte presidendikandidaadiks.

Suve jooksul oma reitingut tublisti parandanud Siim Kallas (toetus 17 protsenti, koos teiste eelistustega 26 protsenti) pääseb kandideerima parlamendi teises hääletusvoorus. Esimeses voorus konkureerivad omavahel Eiki Nestor, Mailis Reps ja Allar Jõks, kellest kahte esimest toetab kolm protsenti ja viimast kaheksa protsenti avalikkusest. Seejuures pole Jõks – kes tegi suve jooksul rahva poolehoiu võitmiseks väga aktiivset kihutustööd – oma toetusprotsenti võrreldes juunikuuga karvavõrdki suurendanud. Sama võib väita Mart Helme kohta, kelle toetus juunis oli neli ja nüüd augustis viis protsenti.

Iseenesest pole selles midagi halba, kui kandidaadid, kelle seast erakonnad riigikogus valiku teevad, ei asu populaarsustabelite tipus – selliseks on presidendi valimiste kord põhiseadusega ju teadlikult loodud. Halb on aga see, kui pakutud võimalused kasutamata jäetakse.

Esmaspäeval ja teisipäeval riigikogus toimuvates valimisvoorudes oleks Keskerakonnal võimalik otsustada, kas neile sobiks presidendiks rohkem Nestor või Kallas. Kuid paraku kuulub meie poliitilisse reaalsusse see, et presidendivalimistel kellegi poolt hääletamise eest soovitakse midagi vastu saada. Kui midagi vastu ei paku, siis hääli ei saa – kaup käib ikka kauba vastu!

Jah, muidugi, Keskerakonnal on oma kandidaat Mailis Reps, kelle toetamisega lubatakse valimiskoguni välja minna. Kuid vaevalt teeb Keskerakond endale illusioone, et valimiskogus suudetakse Reps ainult oma erakonna jõul presidendiks valida. Erakonna esimees Savisaar ütles veel samal hommikul, kui volikogu Repsi Keskerakonna kandidaadiks nimetas, et kindlasti Reps ise ka ei usu, et ta on sobiv isik presidendiks pürgima. Keskerakonna valijate peamine eelistus presidendi ametisse on Edgar Savisaar, teised eelistused aga lähevad rohkem Marina Kaljuranna kui Mailis Repsi toetuseks. Repsi ülesseadmise põhjused on selgelt poliittehnoloogilised.

Keskerakonna fraktsioonijuht Kadri Simson on ju otse öelnud, et nende eesmärk on riigikogus presidendivalimise läbikukutamisega peaministrile koht kätte näidata. Vahest on opositsioonil siiski ka teisi võimalusi demonstreerida oma antipaatiat valitsuse ja peaministri vastu – presidenti ei valita ju Rõivasele ega Reformierakonnale, vaid kogu Eesti rahvale.

See aga, et president peab olema erakondade ülene ei tähenda, et ta enne presidendiks valimist peaks tingimata olema erakonnaväline. Ka Marina Kaljuranna ja Siim Kallase teistest kõrgem toetus avalikus arvamuses ei tulene mitte sellest, et nad just Reformierakonna kandidaadid on, vaid nendes näeb rahvas teiste kandidaatidega võrreldes rohkem presidendi ameti jaoks vajalikke oskusi ja omadusi.

Need, kes presidendivalimisi teadlikult valimiskogu suunas tüürivad, ütlevad põhjenduseks, et valimiskogu on laiapõhjalisem ning annab rahva arvamustega rohkem kooskõlas oleva tulemuse. Muide, veelgi paremini avaliku arvamusega kooskõlas oleva tulemuse saaksime siis, kui rahvas valiks presidenti otse.

Toimetaja: Rain Kooli



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema