Simson: hoolimata nõrgast toetusest oleme endiselt Repsi selja taga ({{commentsTotal}})

Keskerakonna riigikogu fraktsiooni esimees Kadri Simson ütles, et kuigi erakonna valijad presidendikandidaat Mailis Repsi laialdaselt ei toeta, on ta siiski volikogu poolt valitud ja partei on endiselt tema selja taga.

"Oleme endiselt Mailis Repsi selja taga ja ma arvan, et mõnele inimesele see tõenäoliselt on ka üllatusena tulnud, et me mõtlemegi Mailis Repsist hästi ja näeme, et nende kuudega, mis tal on olnud võimalik olla ametlik kandidaat, on ta leidnud endale toetajaid juurde juurde," ütles Simson "Aktuaalsele kaamerale".

Simson rõhutas, et Keskerakond on alati olnud presidendi otsevalimiste poolt. Aga seni, kuni presidendi otsevalimisi olemasolev valitsus ei toeta, tuleb tööd teha just valijameestega, ehk kohaliku omavalitsuse juhtidega.

Saatejuht Margus Saar viitas, et ERR avaldas täna arvamusküsitluse, kus Mailis Reps oli Keskerakonna enda pooldajate hulgas presidendieelistuses alles kolmandal kohal pärast Edgar Savisaart, kes ei olegi presidendikandaat ja pärast Marina Kaljuranda.

Simson ütles, et kõigele sellele vaatamata läheb Mailis Repsi toetus tõusvas joones. "Mis puutub sellesse, et Keskerakonna valijad Mailis Repsi nii laialdaselt ei toeta, siis me valisime siiski ta oma volikogus, mis on üle Eesti erinevate piirkondade esindajatest koosnev kogu. Ja ma ise Mailis Repsiga koos ringi käinuna võin kinnitada maapiirkondades võetakse teda väga toetavalt vastu. Ta on ka kandidaat, kes on ka kõige rohkem tööd teinud just kontakti hoidmiseks valdades," kommenteeris Simson.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: