Simson: hoolimata nõrgast toetusest oleme endiselt Repsi selja taga ({{commentsTotal}})

Keskerakonna riigikogu fraktsiooni esimees Kadri Simson ütles, et kuigi erakonna valijad presidendikandidaat Mailis Repsi laialdaselt ei toeta, on ta siiski volikogu poolt valitud ja partei on endiselt tema selja taga.

"Oleme endiselt Mailis Repsi selja taga ja ma arvan, et mõnele inimesele see tõenäoliselt on ka üllatusena tulnud, et me mõtlemegi Mailis Repsist hästi ja näeme, et nende kuudega, mis tal on olnud võimalik olla ametlik kandidaat, on ta leidnud endale toetajaid juurde juurde," ütles Simson "Aktuaalsele kaamerale".

Simson rõhutas, et Keskerakond on alati olnud presidendi otsevalimiste poolt. Aga seni, kuni presidendi otsevalimisi olemasolev valitsus ei toeta, tuleb tööd teha just valijameestega, ehk kohaliku omavalitsuse juhtidega.

Saatejuht Margus Saar viitas, et ERR avaldas täna arvamusküsitluse, kus Mailis Reps oli Keskerakonna enda pooldajate hulgas presidendieelistuses alles kolmandal kohal pärast Edgar Savisaart, kes ei olegi presidendikandaat ja pärast Marina Kaljuranda.

Simson ütles, et kõigele sellele vaatamata läheb Mailis Repsi toetus tõusvas joones. "Mis puutub sellesse, et Keskerakonna valijad Mailis Repsi nii laialdaselt ei toeta, siis me valisime siiski ta oma volikogus, mis on üle Eesti erinevate piirkondade esindajatest koosnev kogu. Ja ma ise Mailis Repsiga koos ringi käinuna võin kinnitada maapiirkondades võetakse teda väga toetavalt vastu. Ta on ka kandidaat, kes on ka kõige rohkem tööd teinud just kontakti hoidmiseks valdades," kommenteeris Simson.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: