Ajaleht: presidendiks pürgiv Reps sihib Keskerakonna esimehe tooli ({{commentsTotal}})

{{1472182611000 | amCalendar}}
Mailis Reps viimasel Keskerakonna volikogu koosolekul, kus ta hääletusel võitis Edgar Savisaart.
Mailis Reps viimasel Keskerakonna volikogu koosolekul, kus ta hääletusel võitis Edgar Savisaart. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Presidendiks pürgiv Mailis Reps sihib kampaaniaga tegelikult Keskerakonna esimehe tooli ning võimuvahetuse pooldajad otsivad võimalust erakorraline kongress kokku kutsuda, kirjutab Eesti Päevaleht.

Mõned poliitikud nimetavad Repsi praegust tegutsemist päris otse erakonna esimehe kampaaniaks, märgib ajaleht: "Juba praegu räägitakse kuluaarides, et Keskerakonna Mailis Repsi, Kadri Simsoni ja Jüri Ratase tiib kavatseb kõigepealt teha muudatusi partei volikogus ning seejärel organiseerida kas erakorraline või korraline kongress. Ainus suur eesmärk on vahetada erakonna juhi kohalt välja Edgar Savisaar."

Sel teel oleks esimene samm seada volikogu esimeheks seda ametit praegu pidava Savisaare-meelse Kalev Kallo asemel keegi teine. Kuna just volikogu liikmed valisid presidendikandidaadiks Repsi, võiks ju õnnestuda samade toetajate abiga Kallo välja vahetada, kirjutab ajaleht.

Kui volikogu on kontrolli all, võib hakata kongressile mõtlema, sest just volikogu saab erakonna kõrgeima juhtorgani kokku kutsuda. Formaalsest kongressi kokkukutsumisest palju keerulisem oleks selle vajaduse erakonna liikmetele ja valijatele selgitamine. Parim mõistetav ajend võiks olla Edgar Savisaarele esitatav süüdistus, mis kindlasti lähiajal tuleb.

Erakonna juhatuse liige Jaanus Karilaid sõnas, et kui süüdistus tuleb, hakatakse edasise üle mõtlema. „Kui tuleb süüdistus ja see läheb kohtusse, siis mõtleme ühiselt, millised on Keskerakonna parimad võimalused kaitsta Edgar Savisaart ja kas tuleb teha muudatusi, et tuua Keskerakond pidevast kaitseseisundist dominantsemale positsioonile,” lausus ta.

Eesti Päevalehele teadaolevalt ei kavatse Keskerakond Savisaart hüljata, vaid toetab teda kohtuprotsessi ajal igati, sealhulgas ka rahaliselt.

Reps eitab

Mailis Reps teatas reede ennelõunal, et Eesti Päevalehes välja käidud "spekulatsioon, et tema presidendikampaania on vaid ettevalmistus Keskerakonna esimehe positsiooni hõivamiseks", ei vasta tõele. Repsi sõnul on tegemist järjekordse võttega, millega püütakse Keskerakonna ühtsust enne presidendivalimisi lõhkuda ja seeläbi tema võimalusi halvendada.

"Kinnitan veelkord, et ma ei soovi saada erakonna esimeheks, vaid teen tööd Eesti presidendiks saamise nimel,“ teatas Reps.

Toimetaja: Anvar Samost



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: