Silja Europa tulek Tallinna-Helsingi liinile tõi sooduspakkumiste saju ({{commentsTotal}})

Silja Europa.
Silja Europa. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Tallinki enam kui 3000 reisijat mahutava Silja Europa tulek Tallinna-Helsingi liinile tõi kaasa sooduspakkumiste saju, mida konkurendid nimetavad hinnasõjaks, kirjutab Eesti Päevaleht.

"Karmima konkurentsi põhjus on Silja Europa liiniletulek kevadel. Kui pakkumine lisandub, siis konkurents karmistub," ütles ajalehele Eckerö Line AB OY tegevjuht Taru Keronen.

Tallinki müügi- ja turundusdirektor Margus Hunt möönis, et ettevõte lisas Silja Europa liiniletoomisega konkurentsi. "Kokkuvõttes tähendas see suveperioodil Tallinki poolt kuni 16 reisi päevas, mis on tõenäoliselt suurim ühe operaatori poolt päevas tehtav reiside arv selle liini ajaloos," rääkis ta.

Viking Line, kes mullu suvel tõi esimest korda Tallinna ja Helsingi vahet sõitma oma Helsingi-Stockholmi liini laevad Gabriella ja Mariella, mis muidu oleks terve päeva Helsingis kai ääres konutanud, jätkas tänavu sama süsteemiga. See tähendab suvel mõlemas suunas iga päev ligi 2500 lisakohta. Ka Vikingi tegevjuhi Jan Hansesi sõnul on Silja Europa lisandumine konkurentsi veelgi karmistanud.

"Piletitulu ja reisijatearvu võrdlus esimesel poolaastal näitab tõepoolest, et vähemalt aasta esimese kuue kuu jooksul on piletihind võrreldes mullusega olnud pigem madalam," sõnas Hunt Tallinkist.

Samal ajal lööb laevareisijate arv kahe pealinna vahel aina uusi rekordeid. Mullu reisis Tallinna ja Helsingi vahet 8,21 miljonit inimest, kolm protsenti enam kui aasta varem. Tänavu on reisijaid olnud igal kuul paari protsendi võrra mullusest enam - näiteks sõitis kahe kuuga, juuni ja juuliga Tallinna ja Helsingi vahet kaks miljonit inimest.

Toimetaja: Anvar Samost



Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: