Silja Europa tulek Tallinna-Helsingi liinile tõi sooduspakkumiste saju ({{commentsTotal}})

Silja Europa.
Silja Europa. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Tallinki enam kui 3000 reisijat mahutava Silja Europa tulek Tallinna-Helsingi liinile tõi kaasa sooduspakkumiste saju, mida konkurendid nimetavad hinnasõjaks, kirjutab Eesti Päevaleht.

"Karmima konkurentsi põhjus on Silja Europa liiniletulek kevadel. Kui pakkumine lisandub, siis konkurents karmistub," ütles ajalehele Eckerö Line AB OY tegevjuht Taru Keronen.

Tallinki müügi- ja turundusdirektor Margus Hunt möönis, et ettevõte lisas Silja Europa liiniletoomisega konkurentsi. "Kokkuvõttes tähendas see suveperioodil Tallinki poolt kuni 16 reisi päevas, mis on tõenäoliselt suurim ühe operaatori poolt päevas tehtav reiside arv selle liini ajaloos," rääkis ta.

Viking Line, kes mullu suvel tõi esimest korda Tallinna ja Helsingi vahet sõitma oma Helsingi-Stockholmi liini laevad Gabriella ja Mariella, mis muidu oleks terve päeva Helsingis kai ääres konutanud, jätkas tänavu sama süsteemiga. See tähendab suvel mõlemas suunas iga päev ligi 2500 lisakohta. Ka Vikingi tegevjuhi Jan Hansesi sõnul on Silja Europa lisandumine konkurentsi veelgi karmistanud.

"Piletitulu ja reisijatearvu võrdlus esimesel poolaastal näitab tõepoolest, et vähemalt aasta esimese kuue kuu jooksul on piletihind võrreldes mullusega olnud pigem madalam," sõnas Hunt Tallinkist.

Samal ajal lööb laevareisijate arv kahe pealinna vahel aina uusi rekordeid. Mullu reisis Tallinna ja Helsingi vahet 8,21 miljonit inimest, kolm protsenti enam kui aasta varem. Tänavu on reisijaid olnud igal kuul paari protsendi võrra mullusest enam - näiteks sõitis kahe kuuga, juuni ja juuliga Tallinna ja Helsingi vahet kaks miljonit inimest.

Toimetaja: Anvar Samost



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema