Silja Europa tulek Tallinna-Helsingi liinile tõi sooduspakkumiste saju ({{commentsTotal}})

Silja Europa.
Silja Europa. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Tallinki enam kui 3000 reisijat mahutava Silja Europa tulek Tallinna-Helsingi liinile tõi kaasa sooduspakkumiste saju, mida konkurendid nimetavad hinnasõjaks, kirjutab Eesti Päevaleht.

"Karmima konkurentsi põhjus on Silja Europa liiniletulek kevadel. Kui pakkumine lisandub, siis konkurents karmistub," ütles ajalehele Eckerö Line AB OY tegevjuht Taru Keronen.

Tallinki müügi- ja turundusdirektor Margus Hunt möönis, et ettevõte lisas Silja Europa liiniletoomisega konkurentsi. "Kokkuvõttes tähendas see suveperioodil Tallinki poolt kuni 16 reisi päevas, mis on tõenäoliselt suurim ühe operaatori poolt päevas tehtav reiside arv selle liini ajaloos," rääkis ta.

Viking Line, kes mullu suvel tõi esimest korda Tallinna ja Helsingi vahet sõitma oma Helsingi-Stockholmi liini laevad Gabriella ja Mariella, mis muidu oleks terve päeva Helsingis kai ääres konutanud, jätkas tänavu sama süsteemiga. See tähendab suvel mõlemas suunas iga päev ligi 2500 lisakohta. Ka Vikingi tegevjuhi Jan Hansesi sõnul on Silja Europa lisandumine konkurentsi veelgi karmistanud.

"Piletitulu ja reisijatearvu võrdlus esimesel poolaastal näitab tõepoolest, et vähemalt aasta esimese kuue kuu jooksul on piletihind võrreldes mullusega olnud pigem madalam," sõnas Hunt Tallinkist.

Samal ajal lööb laevareisijate arv kahe pealinna vahel aina uusi rekordeid. Mullu reisis Tallinna ja Helsingi vahet 8,21 miljonit inimest, kolm protsenti enam kui aasta varem. Tänavu on reisijaid olnud igal kuul paari protsendi võrra mullusest enam - näiteks sõitis kahe kuuga, juuni ja juuliga Tallinna ja Helsingi vahet kaks miljonit inimest.

Toimetaja: Anvar Samost



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: