Kaupmeeste liit peab kilekottidele miinimumhinna seadmist põhjendamatuks
Kaupmeeste liidu hinnangul ei ole riigi plaan kehtestada kilekottidele miinimumhind põhjendatud, sest Eesti vastab selles osas juba praegu Euroopa Liidu seatud eesmärkidele.
Kaupmeeste liidu tegevjuht Riin Savi rääkis ERRi raadiouudistele, et liidu küsimus selle seaduseelnõu muudatuste puhul on see, millist ettevõtlus- ja majanduskeskkonda ning millist riigivalitsemist Eestis tahetakse.
"Me oleme igati selle poolt, et riigi poolt tehtud muudatused ja riigi sekkumine on probleemipõhine ja et see on proportsionaalne tulenevalt probleemist. Täna on meil olukord selline, kus Eesti tegelikult vastab Euroopa Liidu direktiivi poolt seatud sihteesmärgile aastaks 2025, mis on see, et liikmesriigis ei tohiks kasutada rohkem kui 40 plastkandekotti inimese kohta aastas," märkis ta.
Savi sõnul ei saa kaupmehed aru, miks on vaja reageerida nii tugevalt. Nende hinnangul võiks keskkonnaministeerium teha palju laialdasema analüüsi selles osas, mis on probleem, ja seda näitlikustada.
"Tänaseks on nad uurinud ainult kilekottide kasutamist, aga seda, mis mõju on nende kilekottide kasutamisel, mis muresid see kaasa toob ja kui akuutne see probleem Eestis on, on väga väheselt käsitletud," lausus ta.
Kui seni on kaupmehed saanud kojukandekottidele ise hinna määrata, siis tulevikus hakkab kehtima riigi kehtestatud miinimummäär. Kassades müügil olevate kojukandekottide hinnavahemik peab jääb 30 sendi ja 1 euro piiresse. Samuti on plaanis kassadest ära korjata õhukesed kilekotid, mida seni on tarbijal olnud võimalus tasuta ostetud asjade pakendamiseks kasutada.
Alternatiivina näeb ministeerium ette võrk-, paber- või kangaskottide laialdast kasutuselevõttu.
Toimetaja: Karin Koppel