Tallinna äriühingute nõukogudesse pääsevad vaid keskerakondlased ({{commentsTotal}})

Audit soovitab konverentsikeskusena linnahalli.
Audit soovitab konverentsikeskusena linnahalli. Autor/allikas: Martin Dremljuga/ERR

Tallinna linna äriühingute juhtimise puhul on prioriteetseim kuulumine õigesse erakonda: Keskerakonda. Valdkondlik kompetents tuleb alles pärast seda. Pealinna äriühingute 45-st nõukogu liikme kohast kuuluvad 38 keskerakondlastele, ülejäänud on lojaalsed linnaametnikud. Ühegi teise erakonna esindajaid neist ei leia.

Tallinn haldab üheksat äriühingut, mis linnale erinevaid teenuseid osutavad: Tallinna Linnatransport, Tallinna Soojus, Tallinna Linnahall, Temaki Autopark, Ida-Tallinna Keskhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Tallinna Tööstuspargid, Tallinna Munitsipaalperearstikeskus ja Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus.

Kõik on spetsiifilised ettevõtted, ent ometi ei eeldata nende nõukogude liikmetelt nähtavasti muud kui erakondlikku kuuluvust, mõne üksiku erandiga - siis on tegemist lojaalse linnaametnikuga. Väljastpoolt süsteemi aga pädevust ei otsita.

Äriühingu ülesanne on teenida selle omanikule, antud juhul Tallinna linnale kasumit, seega peavad need olema võimekalt ja heaperemehelikult juhitud.

Võimalik, et ka kõigil parteilise kuuluvusega nõukogu liikmetel on piisavalt pädevust, et nõu anda, ent signaal on üks: tähtsaim on meelsus ehk kuulumine õigesse parteisse, muud kompetentsid on teisejärgulised ning ülejäänud erakondade liikmetel sinna asja pole.

Nii näiteks juhivad linnahalli juhatuse liikmeid üksnes keskerakondlastest nõukogu liikmed: varasem pikaajaline Nukuteatri direktor, nüüdne volikogu liige Meelis Pai, samuti volikokku kuuluvad Natalia Vaino ja Rostislav Troškov ning riigikogu liige Märt Sults. Nõukogu esimees Pai saab oma töö eest tasu ühe alampalga (tänavu 430 eurot) ulatuses, ülejäänud nõukogu liikmed kolmveerand alampalgast.

Tallinna Soojuse keskerakondlasest juhatuse liikmele Vladimir Panovile annavad samuti nõu erakonnakaaslastest nõukogu liikmed: abilinnapea Arvo Sarapuu ja volikogu liikmed Juri Poljakov, Ruslana Veber ja Elmar-Johannes Truu ning ainsa parteituna Tallinna kultuuriameti juhataja asetäitja Kristel Geine, kelle varasem karjäär möödus keskerakondlike linnajuhtide referendi ja nõunikuna töötades. Abilinnapea Sarapuu teenib nõukogu esimehena palgatööle lisaks kahekordse töötasu alammäära (860 eurot), teised nõukogu liikmed saavad töö eest tasuks pooleteise alampalga jagu kuus.

Ka Tallinna Linnatranspordi juhatust kontrollivad eranditult keskerakondlastest nõukogu liikmed: abilinnapea Taavi Aas, riigikogu liige Siret Kotka, volikogu liikmed Toivo Tootsen, Igor Kravtšenko ja Kalev Kallo ning Mustamäe halduskogu liige Tiit Kivikas. Neist viimane on olnud nii linna transpordiameti juhataja kui ka munitsipaalpolitsei juht, kuid pidi ametist lahkuma, sest kihutas punase tulega ristmikule, põhjustades kannatanuga avarii. Taavi Aas teenib nõukogu esimehena lisaks kahekordse alampalga ning ülejäänud nõukogu liikmed poolteist alampalka.

Termaki Autopargi nõukogu liikmetest kuuluvad Keskerakonda kõik peale nõukogu esimehe Vello Ervini, kes töötab linna äriühingute järelevalve osakonna juhatajana. Ülejäänud neli liiget on taas Keskerakonna linnavolikogu fraktsiooni liikmed: Vjatšeslav Prussakov, Eduard Toman Valeri Kislitsõn ja Natalia Malleus. Nõukogu esimees Vello Ervin teenib selle töö eest poolteisekordset alampalka, ülejäänud nõukogu liikmed saavad ühe alampalga jagu lisatasu.

Sama muster kordub ka mõlema linna keskhaigla ning munitsipaalperearstikeskuse nõukogus, kus istuvad üksnes Keskerakonna liikmed (ühes neist erandina parteitu linnaametnik Vello Ervin). Keskhaiglate nõukogude esimehed teenivad kahekordset alampalka lisaks, nõukogu liikmed pooleteistkordset alampalga suurust tasu. Munitsipaalperearstikeskuses on nõukogu töötasud vastavalt pooleteise ja ühe alampalga jagu.

Üksnes Tallinna Tööstusparkide ja Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse nõukogudes on kuuest liikmest kaks väljastpoolt Keskerakonda, ent töötavad siiski linnaametite juhtidena ehk on olnud linnavõimule pikalt lojaalsed töötajad. Ka sealsete nõukogude esimehed teenivad topeltalampalga jagu tasu ning nõukogude liikmed poolteisekordset töötasu alammäära.



uudised
Fidget spinnerid ei suurenda õpilase võimalusi teisi segamata niheleda ja sellega oma erksuse taset tõsta.

Eestlaste otsingud Google'is aastal 2017: ID kaart, Rammstein ja fidget spinner

Kolmapäeval avalikustas Google17 statistikaülevaate "Year in Search“, kus on välja toodud ka 2017. aastal Eestis enim populaarsust kogunud otsingud. Värskest ülevaatest selgub, et otsingusõnadest ja fraasidest trükkisid eestlased sel aastal Google'i otsinguportaali enim fraasi "ID kaardi sertifikaatide uuendamine".

teadusuuring koolielust
Klapid pähe: kuula ja vaata raadioteatrit
"Tagassi inglite juure"

"Tagassi inglite juure" ehk kuidas raadioteater Rakvere teatri aeda kolib

Kolmapäeva õhtul esietendub Rakvere teatris omapärane tükk: näitlejad poevad külastajatele kõrva, külastajad jalutavad omakeskis laval ringi ja seda kõike talvises Rakvere teatri aias. ERRi kultuuriportaalil oli võimalik jäligda virukeelse tüki "Tagassi inglite juure" valmimist raadioteatris.

tehnikakommentaar
Facebook mängib aju dopamiinivõrgustikule.

Facebookist on saanud head otsustusvõimet ähmastav narkootikum

Facebooki algne eesmärk polnud mõjutada maailma valima Donald Trumpe või kaotada selle kasutajate vaimne sõltumatus. Paraku suudab sotsiaalvõrgustik mõjutada aju dopamiinivõrgustikku tänaseks isegi liiga hästi, nendib Facebooki selle alguspäevil arendada aidanud Chamath Palihapitiya, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

kahe isa kogemused
Isapuhkuse päevikut pidasid Pärt Ojamaa Tartust ja Lauri Koort Tallinnast.

Isapuhkuse päevik: ära püüa olla aasta isa, ole lihtsalt olemas

Kas lastega jalgsi poes käimine on kangelastegu või normaalsus? Millal on okei osta laps ära magusaga? Kui sujuvalt toimub vahetus emapuhkuselt isapuhkusele? ERR palus kahel lapsepuhkusel oleval Tartu ja Tallinna isal pidada päevikut ja arutleda isapuhkuse teemal.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: