Tallinna äriühingute nõukogudesse pääsevad vaid keskerakondlased ({{commentsTotal}})

Audit soovitab konverentsikeskusena linnahalli.
Audit soovitab konverentsikeskusena linnahalli. Autor/allikas: Martin Dremljuga/ERR

Tallinna linna äriühingute juhtimise puhul on prioriteetseim kuulumine õigesse erakonda: Keskerakonda. Valdkondlik kompetents tuleb alles pärast seda. Pealinna äriühingute 45-st nõukogu liikme kohast kuuluvad 38 keskerakondlastele, ülejäänud on lojaalsed linnaametnikud. Ühegi teise erakonna esindajaid neist ei leia.

Tallinn haldab üheksat äriühingut, mis linnale erinevaid teenuseid osutavad: Tallinna Linnatransport, Tallinna Soojus, Tallinna Linnahall, Temaki Autopark, Ida-Tallinna Keskhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Tallinna Tööstuspargid, Tallinna Munitsipaalperearstikeskus ja Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus.

Kõik on spetsiifilised ettevõtted, ent ometi ei eeldata nende nõukogude liikmetelt nähtavasti muud kui erakondlikku kuuluvust, mõne üksiku erandiga - siis on tegemist lojaalse linnaametnikuga. Väljastpoolt süsteemi aga pädevust ei otsita.

Äriühingu ülesanne on teenida selle omanikule, antud juhul Tallinna linnale kasumit, seega peavad need olema võimekalt ja heaperemehelikult juhitud.

Võimalik, et ka kõigil parteilise kuuluvusega nõukogu liikmetel on piisavalt pädevust, et nõu anda, ent signaal on üks: tähtsaim on meelsus ehk kuulumine õigesse parteisse, muud kompetentsid on teisejärgulised ning ülejäänud erakondade liikmetel sinna asja pole.

Nii näiteks juhivad linnahalli juhatuse liikmeid üksnes keskerakondlastest nõukogu liikmed: varasem pikaajaline Nukuteatri direktor, nüüdne volikogu liige Meelis Pai, samuti volikokku kuuluvad Natalia Vaino ja Rostislav Troškov ning riigikogu liige Märt Sults. Nõukogu esimees Pai saab oma töö eest tasu ühe alampalga (tänavu 430 eurot) ulatuses, ülejäänud nõukogu liikmed kolmveerand alampalgast.

Tallinna Soojuse keskerakondlasest juhatuse liikmele Vladimir Panovile annavad samuti nõu erakonnakaaslastest nõukogu liikmed: abilinnapea Arvo Sarapuu ja volikogu liikmed Juri Poljakov, Ruslana Veber ja Elmar-Johannes Truu ning ainsa parteituna Tallinna kultuuriameti juhataja asetäitja Kristel Geine, kelle varasem karjäär möödus keskerakondlike linnajuhtide referendi ja nõunikuna töötades. Abilinnapea Sarapuu teenib nõukogu esimehena palgatööle lisaks kahekordse töötasu alammäära (860 eurot), teised nõukogu liikmed saavad töö eest tasuks pooleteise alampalga jagu kuus.

Ka Tallinna Linnatranspordi juhatust kontrollivad eranditult keskerakondlastest nõukogu liikmed: abilinnapea Taavi Aas, riigikogu liige Siret Kotka, volikogu liikmed Toivo Tootsen, Igor Kravtšenko ja Kalev Kallo ning Mustamäe halduskogu liige Tiit Kivikas. Neist viimane on olnud nii linna transpordiameti juhataja kui ka munitsipaalpolitsei juht, kuid pidi ametist lahkuma, sest kihutas punase tulega ristmikule, põhjustades kannatanuga avarii. Taavi Aas teenib nõukogu esimehena lisaks kahekordse alampalga ning ülejäänud nõukogu liikmed poolteist alampalka.

Termaki Autopargi nõukogu liikmetest kuuluvad Keskerakonda kõik peale nõukogu esimehe Vello Ervini, kes töötab linna äriühingute järelevalve osakonna juhatajana. Ülejäänud neli liiget on taas Keskerakonna linnavolikogu fraktsiooni liikmed: Vjatšeslav Prussakov, Eduard Toman Valeri Kislitsõn ja Natalia Malleus. Nõukogu esimees Vello Ervin teenib selle töö eest poolteisekordset alampalka, ülejäänud nõukogu liikmed saavad ühe alampalga jagu lisatasu.

Sama muster kordub ka mõlema linna keskhaigla ning munitsipaalperearstikeskuse nõukogus, kus istuvad üksnes Keskerakonna liikmed (ühes neist erandina parteitu linnaametnik Vello Ervin). Keskhaiglate nõukogude esimehed teenivad kahekordset alampalka lisaks, nõukogu liikmed pooleteistkordset alampalga suurust tasu. Munitsipaalperearstikeskuses on nõukogu töötasud vastavalt pooleteise ja ühe alampalga jagu.

Üksnes Tallinna Tööstusparkide ja Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse nõukogudes on kuuest liikmest kaks väljastpoolt Keskerakonda, ent töötavad siiski linnaametite juhtidena ehk on olnud linnavõimule pikalt lojaalsed töötajad. Ka sealsete nõukogude esimehed teenivad topeltalampalga jagu tasu ning nõukogude liikmed poolteisekordset töötasu alammäära.



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: