Sester nõuab Ossinovskilt lahendust haigekassa eelarve ülekulule ({{commentsTotal}})

{{1472205212000 | amCalendar}}

Rahandusminister Sven Sester nõuab tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovskilt kiiremas korras ettepanekuid haigekassa eelarve tasakaalu viimiseks. Rahandusminister märkis, et haigekassa kasvav eelarvepuudujääk on vastuolus riigieelarve strateegiaga ning võib riigirahanduse ohtu seada.

"Teie ettepanekul võttis haigekassa nõukogu 19. augustil vastu otsused, mille tulemusena kasvab haigekassa eelarve puudujääk võrreldes riigieelarve seaduses sätestatuga 2017. aastal 10,8 miljonit eurot, ulatudes 12,1 miiljoni euroni ja võib ulatuda 15,7 miljoni euroni aastaks 2020," kirjutas Sester Ossinovskile.

Sester märkis, et oli rahandusministrina sellele otsusele vastu.

"Juhin teie tähelepanu sellele, et selline otsus tehti, minnes vastuollu nii 2016. aasta riigieelarve seadusega kui ka valitsuse poolt vastu võetud riigi eelarvestrateegiaga aastateks 2017–2020," kirjutas Sester.

Praegune eelarvestrateegia ja tänavune eelarve näeb rahandusministri sõnul nimelt ette, et haigekassa teenib tänavu 9,1 miljonit kahjumit, ent järgmisel aastal kahaneb see 1,3 miljonile eurole, 2018. aastal 900 000 eurole ning 2019. aastal on haigekassa eelarve tasakaalus.

Sester märkis, et valitsus on küll otsustanud lisatulu haigekassale täiendavateks kuludeks suunata, ent teinud seda eeldusel, et haigekassa peab enda eelarveha määratud kulude tasemest kinni ja tulude tõstmine aitabki asutusel järk-järgult puudujäägist välja tulla.

"Juhin teie tähelepanu asjaolule, et otsus suurendada haigekassa puudujääki tehti olukorras, kus haigekassa eelarvelised vahendid on kasvanud võrreldes vastuvõetud eelarveha 2016. aasta esimesel poolaastal 12,6 miljoni euro võrra," kirjutas Sester Ossinovskile.

"Ka prognoos järgnevateks aastateks näitab selget haigekassa tulude suurenemist võrreldes varasemalt eelarvestatuga. Seega on puudujäägi põhjus ühemõtteliselt vigane kulue prognoos, mitte haigekassa vahendite puudujääk või struktuursed probleemid tervishoiu rahastamisel, nagu on väidetud," lisas rahandusminister.

Sester märkis, et säärase olukorra tolereerimine nõukogu poolt on vastutustundetu ning võib tulevikus tuua kaasa eelarvedistsipliini eiramise veel suuremas ulatuses. "See aga seab ohtu riigieelarve seadusega sätestatud põhimõtte, et riigieelarve peab olema vähemalt struktuurses tasakaalus," kirjutas Sester.

"Seetõttu pean vajalikuks omapoolsed ettepanekud haigekassa eelarve puudujäägi viimiseks riigieelarve strateegias sätestatud tasemele 2016. aastal ja edaspidi veel enne 2017. aasta riigieelarve arutelusid valitsuses," kirjutas ta.

Ossinovski: haigekassa ülekulu on möödapääsmatu

Jevgeni Ossinovski sõnul otsustas haigekassa nõukogu suuremaid kulusid lubada selleks, et säilitada teenuste maht, kuna ainus alternatiiv oleks jätta Eesti inimesed arstiabita, see aga oleks vastutustundetu ja lubamatu.

"Haigekassa nõukogu ülesanne on tagada Eesti tervishoiusüsteemi terviklik toimimine, milleks haigekassal on rahalised vahendid olemas. Valitsussektori struktuurne positsioon on rahandusministeeriumi, mitte haigekassa asi," ütles Ossinovski BNS-ile.

"Sellest lähtuvalt pidas nõukogu vajalikuks mitte kärpida teenuste mahtu, vaid teha valitsusele ettepanek korrigeerida positsiooninumbrit. Eesti inimeste jätmine arstiabita oleks vastutustundetu ja lubamatu valik," rääkis ta.

Nõukogu otsustas säilitada raviteenuste maht senisel tasemel

Haigekassa nõukogu otsustas eelmise nädala reedel toimunud koosolekul säilitada raviteenuste maht järgmise nelja aasta jooksul senisel tasemel ning tegi valitsusele ettepaneku korrigeerida haigekassa finantspositsiooni.

Haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross rääkis eelmisel reedel, et nelja aasta planeerimise põhimõtete koostamisel oli väga oluliseks ravikindlustussüsteemi rahaline jätkusuutlikkus, et tagada kvaliteetne tervishoid, kulutõhusad ja eesmärgipärased ravimeetodid ning solidaarne arstiabi kättesaadavus kõigile kindlustatutele.

Nõukogu koosolekul läbis esimese lugemise ka 2017. aasta eelarvepositsioon ning nõukogu tutvus esimese poolaasta aruandega.

Haigekassa tulud kasvasid esimesel poolaastal 7 protsenti 510,9 miljoni euroni. Ravikindlustuse kulud kasvasid 8 protsenti 538,8 miljoni euroni ja haigekassa tegevuskulud on kasvanud kokku 11 protsenti. Kokku olid haigekassa eelarve kulud esimesel poolaastal 543,8 miljonit ja seega oli eelarve ligi 33 miljoniga miinuses, mis on 14,5 miljonit eurot negatiivsem prognoositust.

Allikas: BNS



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Anett KontaveitAnett Kontaveit
Kontaveit pidi Gstaadi turniiri finaalis vastase paremust tunnistama

Anett Kontaveit (WTA 32.) kaotas Gstaadi tenniseturniiri finaalis hollandlannale Kiki Bertensile (WTA 35.) pea kaks tundi kestnud mängu 4:6, 6:3, 1:6.

Uuendatud: 14:47 
Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema