Sester nõuab Ossinovskilt lahendust haigekassa eelarve ülekulule ({{commentsTotal}})

{{1472205212000 | amCalendar}}

Rahandusminister Sven Sester nõuab tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovskilt kiiremas korras ettepanekuid haigekassa eelarve tasakaalu viimiseks. Rahandusminister märkis, et haigekassa kasvav eelarvepuudujääk on vastuolus riigieelarve strateegiaga ning võib riigirahanduse ohtu seada.

"Teie ettepanekul võttis haigekassa nõukogu 19. augustil vastu otsused, mille tulemusena kasvab haigekassa eelarve puudujääk võrreldes riigieelarve seaduses sätestatuga 2017. aastal 10,8 miljonit eurot, ulatudes 12,1 miiljoni euroni ja võib ulatuda 15,7 miljoni euroni aastaks 2020," kirjutas Sester Ossinovskile.

Sester märkis, et oli rahandusministrina sellele otsusele vastu.

"Juhin teie tähelepanu sellele, et selline otsus tehti, minnes vastuollu nii 2016. aasta riigieelarve seadusega kui ka valitsuse poolt vastu võetud riigi eelarvestrateegiaga aastateks 2017–2020," kirjutas Sester.

Praegune eelarvestrateegia ja tänavune eelarve näeb rahandusministri sõnul nimelt ette, et haigekassa teenib tänavu 9,1 miljonit kahjumit, ent järgmisel aastal kahaneb see 1,3 miljonile eurole, 2018. aastal 900 000 eurole ning 2019. aastal on haigekassa eelarve tasakaalus.

Sester märkis, et valitsus on küll otsustanud lisatulu haigekassale täiendavateks kuludeks suunata, ent teinud seda eeldusel, et haigekassa peab enda eelarveha määratud kulude tasemest kinni ja tulude tõstmine aitabki asutusel järk-järgult puudujäägist välja tulla.

"Juhin teie tähelepanu asjaolule, et otsus suurendada haigekassa puudujääki tehti olukorras, kus haigekassa eelarvelised vahendid on kasvanud võrreldes vastuvõetud eelarveha 2016. aasta esimesel poolaastal 12,6 miljoni euro võrra," kirjutas Sester Ossinovskile.

"Ka prognoos järgnevateks aastateks näitab selget haigekassa tulude suurenemist võrreldes varasemalt eelarvestatuga. Seega on puudujäägi põhjus ühemõtteliselt vigane kulue prognoos, mitte haigekassa vahendite puudujääk või struktuursed probleemid tervishoiu rahastamisel, nagu on väidetud," lisas rahandusminister.

Sester märkis, et säärase olukorra tolereerimine nõukogu poolt on vastutustundetu ning võib tulevikus tuua kaasa eelarvedistsipliini eiramise veel suuremas ulatuses. "See aga seab ohtu riigieelarve seadusega sätestatud põhimõtte, et riigieelarve peab olema vähemalt struktuurses tasakaalus," kirjutas Sester.

"Seetõttu pean vajalikuks omapoolsed ettepanekud haigekassa eelarve puudujäägi viimiseks riigieelarve strateegias sätestatud tasemele 2016. aastal ja edaspidi veel enne 2017. aasta riigieelarve arutelusid valitsuses," kirjutas ta.

Ossinovski: haigekassa ülekulu on möödapääsmatu

Jevgeni Ossinovski sõnul otsustas haigekassa nõukogu suuremaid kulusid lubada selleks, et säilitada teenuste maht, kuna ainus alternatiiv oleks jätta Eesti inimesed arstiabita, see aga oleks vastutustundetu ja lubamatu.

"Haigekassa nõukogu ülesanne on tagada Eesti tervishoiusüsteemi terviklik toimimine, milleks haigekassal on rahalised vahendid olemas. Valitsussektori struktuurne positsioon on rahandusministeeriumi, mitte haigekassa asi," ütles Ossinovski BNS-ile.

"Sellest lähtuvalt pidas nõukogu vajalikuks mitte kärpida teenuste mahtu, vaid teha valitsusele ettepanek korrigeerida positsiooninumbrit. Eesti inimeste jätmine arstiabita oleks vastutustundetu ja lubamatu valik," rääkis ta.

Nõukogu otsustas säilitada raviteenuste maht senisel tasemel

Haigekassa nõukogu otsustas eelmise nädala reedel toimunud koosolekul säilitada raviteenuste maht järgmise nelja aasta jooksul senisel tasemel ning tegi valitsusele ettepaneku korrigeerida haigekassa finantspositsiooni.

Haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross rääkis eelmisel reedel, et nelja aasta planeerimise põhimõtete koostamisel oli väga oluliseks ravikindlustussüsteemi rahaline jätkusuutlikkus, et tagada kvaliteetne tervishoid, kulutõhusad ja eesmärgipärased ravimeetodid ning solidaarne arstiabi kättesaadavus kõigile kindlustatutele.

Nõukogu koosolekul läbis esimese lugemise ka 2017. aasta eelarvepositsioon ning nõukogu tutvus esimese poolaasta aruandega.

Haigekassa tulud kasvasid esimesel poolaastal 7 protsenti 510,9 miljoni euroni. Ravikindlustuse kulud kasvasid 8 protsenti 538,8 miljoni euroni ja haigekassa tegevuskulud on kasvanud kokku 11 protsenti. Kokku olid haigekassa eelarve kulud esimesel poolaastal 543,8 miljonit ja seega oli eelarve ligi 33 miljoniga miinuses, mis on 14,5 miljonit eurot negatiivsem prognoositust.

Allikas: BNS



Saksa kantsler Angela Merkel.

ERR Berliinis: Schulz Merkeli vastu ei saa

Kui Brüsselis karjääri teinud Martin Schulz kevadel Saksa sotsiaaldemokraatide esinumbri kohale astus, tegi partei populaarsus järsu hüppe. Paljud nägid selles ettekuulutust, et Merkelil on aeg kantsleri koht vabastada.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: