Keskmine Eesti töötaja ihkab palgaks 1400 eurot ({{commentsTotal}})

Värske palgauuringu kohaselt ootavad töötajad ja tööotsijad netokuupalgaks keskmiselt 1434 eurot ehk kümme protsenti aastatagusest enam, samas kui tegelikult saadakse kätte keskmiselt 913 eurot.
Värske palgauuringu kohaselt ootavad töötajad ja tööotsijad netokuupalgaks keskmiselt 1434 eurot ehk kümme protsenti aastatagusest enam, samas kui tegelikult saadakse kätte keskmiselt 913 eurot. Autor: ERR

Värske palgauuringu kohaselt ootavad töötajad ja tööotsijad netokuupalgaks keskmiselt 1434 eurot ehk kümme protsenti aastatagusest enam, samas kui tegelikult saadakse kätte keskmiselt 913 eurot.

Palgainfo Agentuuri avaldatud tööturu ja tasustamise trendide uuring näitab, et inimeste palgaootuste ja tegeliku sissetuleku vahel valitseb lõhe.

Keskmine netotöötasu ehk tasu, mille töötajad kätte said, oli selle aasta aprillis uuringu andmetel 913 eurot, mullu samal ajal 871 eurot. Keskmise netotöötasu kasv võrreldes aastataguse ajaga oli 4,8 protsenti.

Mediaantöötasu (neto) ehk piir, millest pooled töötajad teenisid vähem ja pooled rohkem, oli 800 eurot kuus täistööajaga töötamisel. Aasta varem oli selleks summaks 768 eurot.

Alla keskmise netotöötasu teenis 61 protsenti uuringus osalenutest. Kõige enam oli palgasaajaid, kes saavad netopalka 500-899 eurot.

Organisatsioonide esindajaid küsitledes ilmnes, et üle pooltes asutustes on vajalikke töötajaid puudu. Kõige enam nappis spetsialiste, tehnikuid ja oskustöölisi. Vajalike töötajate leidmiseks on 52 protsenti organisatsioonidest viimase aasta jooksul palkasid tõstnud ning 27 protsenti oli parandanud lisatasude teenimise võimalusi. Seega surub tööjõuvajadus palkasid ülespoole.

Võrreldes möödunud aasta sügisega on veidi paranenud töötajate toimetulk. Mulluse 14,1 protsendi asemel hindas oma toimetulekut majanduslikult heaks või väga heaks kevadel 19,7 protsenti vastanuist. Halvaks või väga halvaks hindas oma toimetulekut eelmisel sügisel 32,9 protsenti, kevadel aga 28,7 protsenti töötajaist.

Võrreldes eelmise aastaga on töötajate aktiivsus tööotsingutel vähenenud. Kui mullu kevadel otsis aktiivselt tööd 16 protsenti töötajaist, siis tänavu oli selliseid inimesi 10 protsenti.

30 protsenti kõrgema töötasu pärast oleksid nõus töökohta vahetama peaaegu kõik töötajad. Huvitavama töö pärast oleks valmis ametit vahetama aga peaaegu pooled.

Agentuuri tööturu- ja palgauuringus osales 10 773 töötajat. Tööandjad kaasati uuringusse üle 7000 organisatsiooni kontaktandmeid sisaldava andmebaasi kaudu. Küsitlus tehti veebis ning inimesed osalesid selles anonüümselt.

Toimetaja: Karin Koppel, Marju Himma



UUDISED
Skandaali tekitanud juubelimünt.Skandaali tekitanud juubelimünt.
Soome iseseisvuse juubelimündil kujutatakse punavangide hukkamist

Soomes on puhkenud terav skandaal seoses rahandusministeeriumi poolt tellitud mälestusmündiga, millega on soovitud mälestada kodusõja katsumusi. Tegemist on esimese väljalaskega müntidesarjast, mis on pühendatud Soome iseseisvuse 100. sünniaastale.

"Foorum"."Foorum".
Koalitsioon: Reformierakond on mitu riigieelarvet defitsiiti lasknud

Valitsuspoliitikud Urmas Reinsalu (IRL) ja Jevgeni Ossinovski (SDE) ütlesid ETV saates "Foorum", et Reformierakonna juhitavad valitsused lasid riigieelarve mitu korda defitsiiti. Saates heitis defitsiit valitsusele ette Reformierakondlane Aivar Sõerd.

USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.
Lõuna-Koreasse saabus USA tuumaallveelaev, pinged piirkonnas kasvavad

Lõuna-Koreasse saabus teisipäeval USA tuumaallveelaev, mis senistel andmetel ei osale USA ja Lõuna-Korea ühisel mereväeõppusel, ütles allikas Lõuna-Korea mereväest.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.