Keskmine Eesti töötaja ihkab palgaks 1400 eurot ({{commentsTotal}})

Värske palgauuringu kohaselt ootavad töötajad ja tööotsijad netokuupalgaks keskmiselt 1434 eurot ehk kümme protsenti aastatagusest enam, samas kui tegelikult saadakse kätte keskmiselt 913 eurot.
Värske palgauuringu kohaselt ootavad töötajad ja tööotsijad netokuupalgaks keskmiselt 1434 eurot ehk kümme protsenti aastatagusest enam, samas kui tegelikult saadakse kätte keskmiselt 913 eurot. Autor/allikas: ERR

Värske palgauuringu kohaselt ootavad töötajad ja tööotsijad netokuupalgaks keskmiselt 1434 eurot ehk kümme protsenti aastatagusest enam, samas kui tegelikult saadakse kätte keskmiselt 913 eurot.

Palgainfo Agentuuri avaldatud tööturu ja tasustamise trendide uuring näitab, et inimeste palgaootuste ja tegeliku sissetuleku vahel valitseb lõhe.

Keskmine netotöötasu ehk tasu, mille töötajad kätte said, oli selle aasta aprillis uuringu andmetel 913 eurot, mullu samal ajal 871 eurot. Keskmise netotöötasu kasv võrreldes aastataguse ajaga oli 4,8 protsenti.

Mediaantöötasu (neto) ehk piir, millest pooled töötajad teenisid vähem ja pooled rohkem, oli 800 eurot kuus täistööajaga töötamisel. Aasta varem oli selleks summaks 768 eurot.

Alla keskmise netotöötasu teenis 61 protsenti uuringus osalenutest. Kõige enam oli palgasaajaid, kes saavad netopalka 500-899 eurot.

Organisatsioonide esindajaid küsitledes ilmnes, et üle pooltes asutustes on vajalikke töötajaid puudu. Kõige enam nappis spetsialiste, tehnikuid ja oskustöölisi. Vajalike töötajate leidmiseks on 52 protsenti organisatsioonidest viimase aasta jooksul palkasid tõstnud ning 27 protsenti oli parandanud lisatasude teenimise võimalusi. Seega surub tööjõuvajadus palkasid ülespoole.

Võrreldes möödunud aasta sügisega on veidi paranenud töötajate toimetulk. Mulluse 14,1 protsendi asemel hindas oma toimetulekut majanduslikult heaks või väga heaks kevadel 19,7 protsenti vastanuist. Halvaks või väga halvaks hindas oma toimetulekut eelmisel sügisel 32,9 protsenti, kevadel aga 28,7 protsenti töötajaist.

Võrreldes eelmise aastaga on töötajate aktiivsus tööotsingutel vähenenud. Kui mullu kevadel otsis aktiivselt tööd 16 protsenti töötajaist, siis tänavu oli selliseid inimesi 10 protsenti.

30 protsenti kõrgema töötasu pärast oleksid nõus töökohta vahetama peaaegu kõik töötajad. Huvitavama töö pärast oleks valmis ametit vahetama aga peaaegu pooled.

Agentuuri tööturu- ja palgauuringus osales 10 773 töötajat. Tööandjad kaasati uuringusse üle 7000 organisatsiooni kontaktandmeid sisaldava andmebaasi kaudu. Küsitlus tehti veebis ning inimesed osalesid selles anonüümselt.

Toimetaja: Karin Koppel, Marju Himma



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: