Keskmine Eesti töötaja ihkab palgaks 1400 eurot ({{commentsTotal}})

Värske palgauuringu kohaselt ootavad töötajad ja tööotsijad netokuupalgaks keskmiselt 1434 eurot ehk kümme protsenti aastatagusest enam, samas kui tegelikult saadakse kätte keskmiselt 913 eurot.
Värske palgauuringu kohaselt ootavad töötajad ja tööotsijad netokuupalgaks keskmiselt 1434 eurot ehk kümme protsenti aastatagusest enam, samas kui tegelikult saadakse kätte keskmiselt 913 eurot. Autor/allikas: ERR

Värske palgauuringu kohaselt ootavad töötajad ja tööotsijad netokuupalgaks keskmiselt 1434 eurot ehk kümme protsenti aastatagusest enam, samas kui tegelikult saadakse kätte keskmiselt 913 eurot.

Palgainfo Agentuuri avaldatud tööturu ja tasustamise trendide uuring näitab, et inimeste palgaootuste ja tegeliku sissetuleku vahel valitseb lõhe.

Keskmine netotöötasu ehk tasu, mille töötajad kätte said, oli selle aasta aprillis uuringu andmetel 913 eurot, mullu samal ajal 871 eurot. Keskmise netotöötasu kasv võrreldes aastataguse ajaga oli 4,8 protsenti.

Mediaantöötasu (neto) ehk piir, millest pooled töötajad teenisid vähem ja pooled rohkem, oli 800 eurot kuus täistööajaga töötamisel. Aasta varem oli selleks summaks 768 eurot.

Alla keskmise netotöötasu teenis 61 protsenti uuringus osalenutest. Kõige enam oli palgasaajaid, kes saavad netopalka 500-899 eurot.

Organisatsioonide esindajaid küsitledes ilmnes, et üle pooltes asutustes on vajalikke töötajaid puudu. Kõige enam nappis spetsialiste, tehnikuid ja oskustöölisi. Vajalike töötajate leidmiseks on 52 protsenti organisatsioonidest viimase aasta jooksul palkasid tõstnud ning 27 protsenti oli parandanud lisatasude teenimise võimalusi. Seega surub tööjõuvajadus palkasid ülespoole.

Võrreldes möödunud aasta sügisega on veidi paranenud töötajate toimetulk. Mulluse 14,1 protsendi asemel hindas oma toimetulekut majanduslikult heaks või väga heaks kevadel 19,7 protsenti vastanuist. Halvaks või väga halvaks hindas oma toimetulekut eelmisel sügisel 32,9 protsenti, kevadel aga 28,7 protsenti töötajaist.

Võrreldes eelmise aastaga on töötajate aktiivsus tööotsingutel vähenenud. Kui mullu kevadel otsis aktiivselt tööd 16 protsenti töötajaist, siis tänavu oli selliseid inimesi 10 protsenti.

30 protsenti kõrgema töötasu pärast oleksid nõus töökohta vahetama peaaegu kõik töötajad. Huvitavama töö pärast oleks valmis ametit vahetama aga peaaegu pooled.

Agentuuri tööturu- ja palgauuringus osales 10 773 töötajat. Tööandjad kaasati uuringusse üle 7000 organisatsiooni kontaktandmeid sisaldava andmebaasi kaudu. Küsitlus tehti veebis ning inimesed osalesid selles anonüümselt.

Toimetaja: Karin Koppel, Marju Himma



USA praeguse immigratsioonipoliitika vastu protestivad inimõiguslased Californias 4. juulil ehk iseseisvuspäeval.

Inimõigused heaoluriigi ja neoliberaalse üleilmastumise vahel

Kujutagem ette, et kõik maailma varandus kuulub ühele mehele. Nimetagem seda meest Kroisoseks, vanast pärimusest tuttava kuninga järgi, keda Herodotos iseloomustas kui „nii uskumatult rikast“, et ta „pidas ennast kõige õnnelikumaks surelikuks“. Oma ligimestest mõõtmatult kõrgemal asuv moodne Kroisos on ühtlasi ka suuremeelne kuningas.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: