Nooremad koduostjad võtavad eluasemelaenu maksimaalseks ajaks ({{commentsTotal}})

Keskmine laenaja ostab korteri Tallinna või selle lähiümbrusse.
Keskmine laenaja ostab korteri Tallinna või selle lähiümbrusse. Autor/allikas: Rene Suurkaev / ERR

Vaatamata kerkinud intressidele on huvi eluasemelaenude vastu varasemast kõrgemgi. Enamik ostab kinnisvara Tallinna või selle lähiümbrusesse ning valib võimalikult pika tagasimakseaja.

Eesti Pank andis sel nädalal teada, et keskmiseks väljastatud eluasemelaenu intressimääraks kujunes 2,4%, mis on aastaga 0,2% tõusnud, ent laenude maht on sellest hoolimata kasvanud.

Swedbanki klient katab omafinantseeringuga veerandi

Swedbanki eraisikute finantseerimise divisjoni juhataja Anne Pärgma selgitas ERR-i uudistele, et ehkki eluasemelaenude struktuur pole aastaga eriti muutunud, torkab silma siiski see, et uue vara osakaal on kasvanud 20%-ni. Kaks kolmandikku tehingutest tehakse Tallinna ja Harjumaa piirkonnas, millest omakorda 70% on ostetavad korterid.

Pea pooled laenajad võtavad Swedbankist kohustuse kahepeale ning laenatakse keskmiselt 64 000 eurot intressiga 2,2%. Tagasimakseperiood on keskmiselt 22,5 aastat ning omafinantseeringu osa jääb enamasti vahemikku 20-25%. 

Pooled Swedbankist eluasemelaenu võtvad inimesed on vanuses 31-45, veerand klientidest jääb vanusesse 26-30 ning viiendik on vanuses 46-60. Alla 25-aastaseid laenajaid on 8%.
Laenu taotlemisel vanuse ülempiiri ei ole, kuid laenugraafik vormistatakse nii, et laen oleks tagasi makstud hiljemalt laenusaaja 70. eluaastaks.

Seega väga üldistades ostab keskmine Swedbaki klient laenu abil omale 82 000 eurot maksva korteri Harjumaal. Seejuures on ta keskmiselt 37-aastane ning maksab laenu tagas umbes oma 60. sünnipäevaks.

SEB-st on hakatud rohkem laenama

SEB enda väljastatud eluasemelaenude keskmist intressi avaldama ei soostunud, viidates vaid Eesti Panga arvutatud keskmisele. Seega jäävad ka SEB intressid keskmiselt ilmselt 2,2% kanti.

Panga kommunikatsiooni projektijuht Maarja Gavronski ütles, et tänavu teises kvartalis kasvas nende väljastatud eluasemelaenude maht mullusega võrreldes 21%.

Kõige enam võtavad SEB-st laenu 25-34-aastased kodusoetajad, nende keskmiseks laenusummaks on 48 000 eurot ning laenu võetakse maksimaalseks võimalikuks perioodiks ehk 30 aastaks.

Omafinantseering algab SEB-s üldjuhul 20%-st. Kõrgemas eas klientide laenusummad on aga tublisti väiksemad ning omaosalus suurem.

"Nooremad inimesed rahastavad suurema osa kodu ostuhinnast laenuga, samas kui vanematel on kogunenud piisavalt sääste, et ise rohkem panustada. Seda kinnitab ka statistika, sest üle 45-aastaste laenusummad on oluliselt väiksemad – keskmine summa moodustab Eestis vaid pool summast, mida laenavad nooremad," selgitas Gavronski. "Võib öelda, et eluasemelaenude nõudlus on viimasel aastal suurenenud ning laene võetakse rohkem."

Nordea klient laenab suurima summa

Nordea panga pressiesindaja Jane-Liina Liivi sõnul on laenumahud eelmise aastaga võrreldes pisut kasvanud ning keskmiselks laenusummaks on 80 000 eurot - kõvasti suurem, kui teiste pankade keskmine. Vanuselist struktuuri ja keskmist intressi Liiv aga välja ei toonud, küll aga kinnitas, et laen peab olema tagasi makstud hiljemalt 70. eluaastaks.

Nordea abiga ostetakse enim kahe- ja kolmetoalisi kortereid Tallinna ja selle lähiümbruse uusarendustesse: Lasnamäele, Mustamäele, aga ka Kesklinna ja Põhja-Tallinna. 70% laenudest lähebki Tallinnasse ja Harjumaale kinnisvara soetamiseks.

Laenutingimusi pank aasta jooksul karmistanud ei ole.



Portugal alistas finaalis võõrustaja Prantsusmaa 1:0 ja tuli Euroopa meistriks.Portugal alistas finaalis võõrustaja Prantsusmaa 1:0 ja tuli Euroopa meistriks.
Jalgpalli suurturniirid ja Eesti koondise mängud püsivad ERR-i kanalites

Eesti Rahvusringhääling omandas UEFA-lt 2020. aastal toimuvate jalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri teleõigused, samuti sellele eelneva ning järgneva valiktsükli ning jalgpalli rahvuskoondiste uue formaadi Nations League ülekandeõigused aastatel 2018 - 2021. ERR-i kanalitesse jõuavad kõik sel perioodil toimuvad Eesti jalgpalli rahvuskoondise mängud ning EM-finaalturniir, kokku ligi sada rahvusvahelist jalgpallikohtumist järgmise nelja aasta jooksul.

hõlmikpuuhõlmikpuu
Tallinna kuulus hõlmikpuu vajab abi

Tallinnas Peeter Süda tänava ja Pärnu maantee nurgal kasvav ning mõnekümne aasta eest Estonia uue maja ehitust takistanud hõlmikpuu vajab Eesti Dendroloogia Seltsi hinnangul abi.

HIV nakatatud T-lümfotsüüt ehk T-rakk.HIV nakatatud T-lümfotsüüt ehk T-rakk.

Lõuna-Aafrika poiss seljatas HIV-i, tulevikuravimist on siiski vara rääkida

Teateid selle kohta, et imikute varane antiretroviiruse ravi võib aastateks edasi lükata HI-viiruse paljunemist kehas, on tulnud viimase kaheksa aasta jooksul paaril korral. Rahvusvahelisel AIDS-i Ühingu aastakonverentsil esitleti nüüdseks kolmandat sellise ravi juhtumit. Eesti teadlased on selle leiu suhtes skeptilised ning usuvad jätkuvalt, et HIV-i ei ole maailmas veel keegi päriselt seljatanud.

Kaader videostKaader videost
ERR.ee video | Heidy Purga: Viljandis on mingi teistsugune aura

Neljapäeval stardib Viljandis 25. pärimusmuusika festival, mis toob mitmekesise artistideprogrammi päeval ning uhked järelpeod õhtul. Järelpeo korraldajad Heidy Purga ja Bert Prikenfeld rääkisid Viljandi folgi olulisusest.

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Automaat, arhiivifoto.Automaat, arhiivifoto.
CNN avaldas videod Talibani käes olevatest Vene relvadest

CNN on saanud enda valdusse videod, mis suurendavad kahtlusi, et Venemaa on tarninud Afganistanis tegutsevale äärmusrühmitusele Taliban moodsamat relvastust. Nii Afganistani võimud kui ka USA on Moskvat käesoleval aastal korduvalt süüdistanud Talibani relvastamises, Venemaa esindajad on aga kõik sellised väited tagasi lükanud.

Eesti võrkpallifännidEesti võrkpallifännid
Eestist sõidab võrkpalli EM-finaalturniirile ligi 1500 fänni

Kuni juuni lõpuni oli Eesti võrkpallisõpradel võimalus osta Eesti võrkpallikoondise EM-i alagrupimängude pileteid ainult Eesti fännidele reserveeritud sektoritesse. Fännid kasutasid võimalust aktiivselt, augusti lõpus sõidab rahvuskoondisele kaasa elama umbes poolteist tuhat poolehoidjat.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.