Parteidel on presidendivalimiste teises voorus "musta hobuse" esilekerkimisse vähe usku ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Parlamendierakondade esindajad pigem ei usu, et presidendivalimiste teises voorus võiks esile kerkida mõni üllatuskandidaat, kuigi päris võimatuks seda ei peeta.

"Kui see ka niimoodi on, siis ma ei saaks seda öelda," vastas sotsiaaldemokraatide fraktsiooni juht Andres Anvelt ERRi uudisteportaali küsimusele, kas nende erakond peab võimalikuks, et presidendivalimiste teise vooru jõudmise korral esitaksid nad mõne avalikkuses seni esile kerkimata kandidaadi.

Ta märkis, et valimised on alles alanud ja välistada ei saa mitte midagi. "Mis toimub pärast esimest vooru, siis fraktsioon ja juhatus istuvad ja arutavad ning vaatame, kui ei õnnestu esimeses voorus kompromissi saavutada," lausus Anvelt.

Fraktsioonijuht lisas, et kui väga reaalselt rääkida, ei usu ta enne valimiskogu mingite "mustade hobuste" välja tulemist, valimiskogus on see aga muidugi võimalik.

Isamaa ja Res Publica liidu fraktsiooni juht Priit Sibul ütles, et nende erakonnas pole keegi võimaliku üllatuskandidaadi teemal arutlenud. Ka pidas ta väheusutavaks, et selline plaan võiks olla mõnel teisel erakonnal.

"Arvan, et parlamendivoorudes rohkem kandidaate ei tule kui need, kellest räägitakse," sõnas ta.

Ka EKRE fraktsiooni juht Martin Helme ei ole enda sõnul kuulnud, et mõni teine erakond teises voorus uue kandidaadiga välja tulla plaaniks. EKRE puhul ta sellist varianti ei näe.

"Meie eesmärk on jõuda valijameeste kogusse, et üles seada Mart Helme," tõdes ta.

Vabaerakond on kõnelusteks avatud

Vabaerakonna esimees Andres Herkel rääkis, et nemad oleks põhimõtteliselt kõnelusteks avatud ning nende kandidaadi Allar Jõksi teises voorus kandideerimine või mittekandideerimine on täiesti otsustamata. Kahe vooru vaheline aeg ongi tema hinnangul selleks, et kui ükski kandidaat ei saa piisavalt toetust, kompromissi otsida.

"Aga mulle tundub, et olukorras, kus üks taob endale vastu rinda, et meie toetame lõpuni ainult Repsi ning teine Nestorit ja Kallast, siis ei pruugi see võimalikuks osutuda ja meil on sellisel juhul ainult kaheksa allkirja. /.../ Praegu mulle tundub, et olukord on selline, et erakonnad - eeskätt Keskerakond, sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond - on sellel teel, et sellist valmisolekut ei paista neil olevat," lausus ta.

Herkeli sõnul on Eestis kindlasti presidendivõimetega inimesi, kes tasakaalustaksid siseriiklikku ja välispoliitikat olemasolevatest kandidaatidest paremini.

"Suuresti on küsimus selles, mis tundub sisemiselt rahustav ja mis väliselt. Kaalutlused on erinevad ja selles osas tasakaalustatud kandidaati vist ei ole," nentis ta.

Erakonna juht võttis teema kokku sõnadega, et ilmselt teises voorus uut kandidaati esile ei kerki. "Aga meie poolt on avatus ja uks lahti, meie ei ole ennast kuhugi päris kaevikusse pannud," kinnitas ta.

Reformierakonna fraktsiooni juhi Urve Tiiduse sõnul ei ole tal "mustade hobuste" kohta infot. Ta tuletas meelde nende koostööd sotsiaaldemokraatidega, kus ühise kandidaadina toetakse riigikogu esimeses voorus Eiki Nestorit ja teises voorus Siim Kallast.

"Juhul kui presidenti esimeses voorus ära ei valita, siis esitatakse presidendikandidaadiks Siim Kallas," kinnitas ta.



Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: