Mart Helme tahab samuti ETV debatti pääseda ({{commentsTotal}})

{{1472208557000 | amCalendar}}
Mart Helme.
Mart Helme. Autor/allikas: ERR

EKRE presidendikandidaat Mart Helme, keda erakond valimiste riigikogu voorudes üles seada ei saa, pole rahul sellega, et ETV pühapäevaõhtusesse debatti pääseb esimeses voorus mitteosalev Reformierakonna kandidaat Siim Kallas, kuid tema mitte.

"Valimiskogus seatakse mind üles - selles ei ole mingit kahtlustki. Siin ei ole võrdse kohtemisega mingit tegemist," ütles Helme Delfile. Tema sõnul pole kindel, et Kallas saab riigikogu teiseks valimisvooruks vajalikud 21 toetusallkirja kokku ja tema ei saa.

"Aga võib-olla saan mina ka teise vooru allkirjad kokku - kust te teate, et ei saa?" selgitas Helme. EKRE fraktsioonil on seitse liiget.

Rahvusringhäälingu juhatuse liige Ainar Ruussaar ütles, et jääb oma neljapäevase seisukoha juurde.

"Presidendivalimistel riigikogus on Siim Kallas üks kindlatest kandidaatidest ja tema kõrvalejäämine debatist oleks eksitav. Ja praegune olukord mahub ka valimiste kajastamise korra punktide alla," selgitas Ruussaar varem. "Me oleme seda asja iga kandi pealt kaalunud - pühapäevaõhtune debatt peab haarama kogu riigikogus toimuvat protsessi, mitte ainult valimiste esimest vooru. Ajakirjandusliku organisatsiooni juhatuse liikmena toetan ma poliitikatoimetuse otsust."

Enne võimalikke valimiskogu voorusid korraldab ETV uue debati seal üles seatavatele kandidaatidele.

EKRE pöördus ERR-i eetikanõuniku poole

EKRE loodab küsimuses abi saada ERR-i eetikanõunikult Tarmu Tammerkilt. EKRE aseesimees Martin Helme sõnul ei pane nõukogus kehtestatud kord mingeid piiranguid või tingimusi selles osas, kuidas tuvastada, kes on või ei ole presidendikandidaat.

„Fakt on see, et Mart Helme on presidendikandidaat. Tema debatile kutsumata jätmine on jäme tasakaalustatuse, võrdse kohtlemise ja erapooletuse põhimõtte rikkumine,“ lausus Martin Helme. 

Tammerk tõrjus EKRE süüdistused

"ERRi senised valikud presidendikandidaatide kajastamise kohta on minu hinnangul ajakirjanduslikult selgelt põhjendatud. EKRE juhtide süüdistused tasakaalu puudumise kohta ei oma praeguse seisuga alust," ütles ERR-i ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk reedel BNS-ile.

"Mart Helme ja Marina Kaljuranna kohta on avalikkusele teatatud, et nad kandideerivad valimiskogus. ERR-i poliitikasaadete toimetus on otsustanud pühapäevaõhtuse ETV debati pühendada presidendivalimistele riigikogus," märkis Tammerk. "See on täiesti aktsepteeritav, ajakirjanduslikest kaalutlustest lähtuv otsustus, mida pole alust vaidlustada."

"Presidendivalimiste suur probleem on selles, kes on millises etapis kandidaat," lisas Tammerk. Ehkki see on seadusandluse küsimus, raskendab see ka ajakirjanduse tegevust, märkis nõunik. "ERR ei ole hiromant, kes suudaks ennustada, kes seatakse üles järgmistes voorudes. Seni tuleb tegutseda olemasoleva info põhjal, mida ERR praegu ka parimas tahtmises teeb."

Debatis Reps, Jõks, Nestor ja Kallas

ERR-i poliitikasaadete toimetus otsustas kutsuda ETV pühapäevaõhtusesse presidendikandidaatide teledebatti Mailis Repsi, Allar Jõksi ja Eiki Nestori kõrval ka Siim Kallase.

Reformierakond ja sotsid on kokku leppinud, et seavad presidendivalimistel riigikogus esimeses voorus koos üles Eiki Nestori ja teises Siim Kallase. Nestori toetusallkirjad on reede keskpäevaks juba üle antud.

Kuna esimene voor toimub esmaspäeval ja teine teisipäeval, siis pühapäeva õhtul Siim Kallas veel ametlikult kandidaat ei ole. Küll on erakond kinnitanud ta ametlikult riigikogus üles seatavaks kandidaadiks.

"Siim Kallase kutsumine on ajakirjanduslikult ainuõige samm ja läbi räägitud ka ERR-i juhatusega. Vaatajate huvides on näha valimiste eelõhtul väitlust, kus on kohal kõik riigikogus üles seatavad kandidaadid," ütles ERR-i poliitikasaadete toimetuse juht Andres Kuusk. "Kuna valimiste kord praegust olukorda nii täpselt ette ei näinud, siis on tegemist pigem halli tsooniga ja mul on hea meel, et peale jääb ajakirjanduslik otsus. Tulevikus võiks valimiste korra kehtestamisel arutada toimetuse sõltumatut otsustusõigust saatekülaliste valikul."

Toimetaja: Anvar Samost



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: