Mart Helme tahab samuti ETV debatti pääseda ({{commentsTotal}})

Mart Helme.
Mart Helme. Autor/allikas: ERR
{{1472208557000 | amCalendar}}

EKRE presidendikandidaat Mart Helme, keda erakond valimiste riigikogu voorudes üles seada ei saa, pole rahul sellega, et ETV pühapäevaõhtusesse debatti pääseb esimeses voorus mitteosalev Reformierakonna kandidaat Siim Kallas, kuid tema mitte.

"Valimiskogus seatakse mind üles - selles ei ole mingit kahtlustki. Siin ei ole võrdse kohtemisega mingit tegemist," ütles Helme Delfile. Tema sõnul pole kindel, et Kallas saab riigikogu teiseks valimisvooruks vajalikud 21 toetusallkirja kokku ja tema ei saa.

"Aga võib-olla saan mina ka teise vooru allkirjad kokku - kust te teate, et ei saa?" selgitas Helme. EKRE fraktsioonil on seitse liiget.

Rahvusringhäälingu juhatuse liige Ainar Ruussaar ütles, et jääb oma neljapäevase seisukoha juurde.

"Presidendivalimistel riigikogus on Siim Kallas üks kindlatest kandidaatidest ja tema kõrvalejäämine debatist oleks eksitav. Ja praegune olukord mahub ka valimiste kajastamise korra punktide alla," selgitas Ruussaar varem. "Me oleme seda asja iga kandi pealt kaalunud - pühapäevaõhtune debatt peab haarama kogu riigikogus toimuvat protsessi, mitte ainult valimiste esimest vooru. Ajakirjandusliku organisatsiooni juhatuse liikmena toetan ma poliitikatoimetuse otsust."

Enne võimalikke valimiskogu voorusid korraldab ETV uue debati seal üles seatavatele kandidaatidele.

EKRE pöördus ERR-i eetikanõuniku poole

EKRE loodab küsimuses abi saada ERR-i eetikanõunikult Tarmu Tammerkilt. EKRE aseesimees Martin Helme sõnul ei pane nõukogus kehtestatud kord mingeid piiranguid või tingimusi selles osas, kuidas tuvastada, kes on või ei ole presidendikandidaat.

„Fakt on see, et Mart Helme on presidendikandidaat. Tema debatile kutsumata jätmine on jäme tasakaalustatuse, võrdse kohtlemise ja erapooletuse põhimõtte rikkumine,“ lausus Martin Helme. 

Tammerk tõrjus EKRE süüdistused

"ERRi senised valikud presidendikandidaatide kajastamise kohta on minu hinnangul ajakirjanduslikult selgelt põhjendatud. EKRE juhtide süüdistused tasakaalu puudumise kohta ei oma praeguse seisuga alust," ütles ERR-i ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk reedel BNS-ile.

"Mart Helme ja Marina Kaljuranna kohta on avalikkusele teatatud, et nad kandideerivad valimiskogus. ERR-i poliitikasaadete toimetus on otsustanud pühapäevaõhtuse ETV debati pühendada presidendivalimistele riigikogus," märkis Tammerk. "See on täiesti aktsepteeritav, ajakirjanduslikest kaalutlustest lähtuv otsustus, mida pole alust vaidlustada."

"Presidendivalimiste suur probleem on selles, kes on millises etapis kandidaat," lisas Tammerk. Ehkki see on seadusandluse küsimus, raskendab see ka ajakirjanduse tegevust, märkis nõunik. "ERR ei ole hiromant, kes suudaks ennustada, kes seatakse üles järgmistes voorudes. Seni tuleb tegutseda olemasoleva info põhjal, mida ERR praegu ka parimas tahtmises teeb."

Debatis Reps, Jõks, Nestor ja Kallas

ERR-i poliitikasaadete toimetus otsustas kutsuda ETV pühapäevaõhtusesse presidendikandidaatide teledebatti Mailis Repsi, Allar Jõksi ja Eiki Nestori kõrval ka Siim Kallase.

Reformierakond ja sotsid on kokku leppinud, et seavad presidendivalimistel riigikogus esimeses voorus koos üles Eiki Nestori ja teises Siim Kallase. Nestori toetusallkirjad on reede keskpäevaks juba üle antud.

Kuna esimene voor toimub esmaspäeval ja teine teisipäeval, siis pühapäeva õhtul Siim Kallas veel ametlikult kandidaat ei ole. Küll on erakond kinnitanud ta ametlikult riigikogus üles seatavaks kandidaadiks.

"Siim Kallase kutsumine on ajakirjanduslikult ainuõige samm ja läbi räägitud ka ERR-i juhatusega. Vaatajate huvides on näha valimiste eelõhtul väitlust, kus on kohal kõik riigikogus üles seatavad kandidaadid," ütles ERR-i poliitikasaadete toimetuse juht Andres Kuusk. "Kuna valimiste kord praegust olukorda nii täpselt ette ei näinud, siis on tegemist pigem halli tsooniga ja mul on hea meel, et peale jääb ajakirjanduslik otsus. Tulevikus võiks valimiste korra kehtestamisel arutada toimetuse sõltumatut otsustusõigust saatekülaliste valikul."

Toimetaja: Anvar Samost



Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.
Fotod ja video: Soome merevägi ja Yle käisid Vene hiigellaevu jälgimas

Soome merevägi ja rahvusringhääling Yle pildistasid ning filmisid esmaspäeval kaht Soome lahele saabunud suurt Vene sõjalaeva - tuumaallveelaeva Dmitri Donskoi ja lahinguristlejat Pjotr Veliki, mis liikusid Helsingi lähistel rahvusvahelistes vetes Kroonlinna poole.

Õllekannud.Õllekannud.
Läti rahandusministeerium plaanib aktsiiside ennaktempos tõstmist

Läti rahandusministeerium on Läti parlamendile teinud ettepaneku tõsta alkohoolsete jookide ja sigarettide aktsiisi varasemalt planeeritust märgatavalt kiiremas tempos.

Savisaar TallinnasSavisaar Tallinnas
Fotod: Edgar Savisaar kohtus Tallinnas Urmi Reindega

Tallinna linnapea ametist kõrvaldatud Keskerakonna endine esimees Edgar Savisaar kohtus esmaspäeval ajalehe Kesknädal kunagise peatoimetaja Urmi Reindega.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema