Avies taastas lennuloa ja jätkab tegevust ({{commentsTotal}})

Varem saarte ja mandri vahelisi lende pakkunud Aviesi lennuk.
Varem saarte ja mandri vahelisi lende pakkunud Aviesi lennuk. Autor/allikas: Pärnu Postimees/Scanpix

Pankrotistunud lennufirma Avies AS taastas pärast nelja kuud lennuettevõtja sertifikaati (AOC) ning kavatseb järk-järgult alustada äri- ja tšarterlendude pakkumise ja lennualaste ekspertteadmiste müügiga välismaale.

"Eks me praegu võtame rahulikult ja seame atra. Kahjud ja ümberkorraldused on lennuloa kaotamise tõttu olnud palju suuremad kui me kunagi arvasime," ütles Aviesi juhatuse liige Allan Soll BNS-ile, lisades, et firma on nelja kuu jooksul koondanud 30 töötajat. "Praegu on meie tiim veidi alla 10 inimese."

Samas tõi Soll välja, et nelja kuu jooksul on nad kohtunud lennuki liisingfirmade ja endiste koostööpartneritega. "On olnud aega asju ümber kaaluda. Kui käib pidev töö, siis ei ole aega järele mõelda. Uuele rajale minnes proovime vanu vigu mitte kaasa võtta."

Küsimuse peale, kas ja kuidas kavatseb ettevõte uuesti jalad alla saada, vastas Soll, et Avies on uute väljakutsete ees. "Ma ei soovi väga detailseks praegu minna, aga meil on mõningaid plaane," rääkis ta ning tõi näidetena välja keskendumise äri- ja tšarterlendude pakkumisele ning ekspertteadmiste müügile välismaale.

Lisaks avaldas Soll lootust, et peagi lõpeb edukalt ka Aviesi pankrotiprotsess.

Eesti lennuamet peatas aprillis Tallinnast Kuressaarde, Kärdlasse ja Stockholmi lendava Aviesi lennuettevõtja sertifikaadi, mille tõttu ei tohi ettevõte pakkuda enne puuduste kõrvaldamist lennuteenust.

Lennuameti peadirektor Kristjan Telve ütles toona, et Aviesi järelevalve on toimunud juba pikemat aega, mullu oktoobris toimus viimane suurem järelevalve, mille tulemusel avastatud 90 puudusest oli Aviesel sinnamaani likvideerimata 47.

Harju maakohus kuulutas möödunud aasta 26. juunil välja Aviesi pankroti ja nimetas ettevõtte pankrotihalduriks Veli Kraavi. Aviesi pankrotti nõudsid Rootsi ettevõtted Swedewings AB ja Bromma Air Maintenance AB. Võlausaldajate esimesel kohtumisel otsustati, et ettevõtet siiski ei likvideerita ja ettevõte jätkab oma tööd.

Möödunud aasta juuli keskpaiga seisuga olid Aviese võlad suurusjärgus 8,3 miljonit eurot.

Toimetaja: Merilin Pärli

Allikas: BNS



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

KiiverKiiver
Külli Suitso näitab maale kiivritest

Neljapäeval, 27. juulil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses galeriis Külli Suitso isikunäitus "Kiiver. Vol. 3" ning esitletakse kataloogi "Kiiver – rahu ja sõja vahel".

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema