Fico palus Putinilt toetust, et Slovakkia välisministrist saaks ÜRO juht ({{commentsTotal}})

Slovakkia peaminister Robert Fico ja Venemaa president Vladimir Putin 25. augustil Moskvas.
Slovakkia peaminister Robert Fico ja Venemaa president Vladimir Putin 25. augustil Moskvas. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Eile Moskvas visiidil olnud Slovakkia peaminister Robert Fico palus Venemaa presidendilt Vladimir Putinilt toetust, et ÜRO järgmiseks peasekretäriks võiks saada Slovakkia välisminister Miroslav Lajcak.

"Meil on huvitav kandidaat ja me üritame saada toetust teie poolt," vahendas Kremli pressiteenistus Fico sõnu õhtusöögil Putiniga.

"Me teeme kindlasti seda. Ma tahan veel kord rõhutada, et me oleme rõõmsad teid nähes ning me oleme hea meelega valmis kõiki küsimusi arutama," vastas Putin Slovakkia peaministrile.

Lajcak on üks 12 kandidaadi seast, keda on välja pakutud Ban Ki-mooni järeltulijaks ÜRO peasekretäri ametikohal. Paraku pole ÜRO julgeolekunõukogus toimunud kahel salajasel hääletusel tema kandidatuuri veel eriline edu saatnud. Kolmas hääletus leiab aset esmaspäeval, 29. augustil. Seni on kõige tugevaimaks kandidaadiks osutunud Portugali ekspeaminister ja endine ÜRO pagulaste ülemvolinik Antonio Guterres.

Diplomaatide kinnitusel oli Lajcaki ebaedu üheks põhjuseks tema peaministri Fico väidetavad moslemitevastased seisukohad, vahendas väljaanne EurActiv.

Samas ei ole Slovakkia ainus riik, kes üritab saada Venemaa toetust seoses ÜRO peasekretäri ametikohaga. 30. juunil käis Putin näiteks Sloveenias, kus ta kohtus teiste hulgas ka ekspresident Danilo Türkiga, kes soovib samuti rahvusvahelise organisatsiooni juhiks saada.

Putin loodab Slovakkia abile

Kuna Slovakkia on hetkel Euroopa Liidu eesistujariigiks, rääkisid Fico ja Putin ka paljudel teistel teemadel. Putin märkis, et ta loodab EL-iga majandussuhete parandamisel Slovakkia abile.

Samuti avaldasid Fico ja Putin kahetsust selle pärast, et seoses Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonidega on kahepoolsed majandussuhted kannatada saanud.

Slovakkia peaminister sõnas, et hoolimata "objektiivsetes asjaoludest" tuleb teha kõik, et majandusalased suhted saaks taastada sellisele tasemele, mis oli paigas enne sanktsioonide kehtestamist.

Fico Moskva visiit toimus olulisel hetkel

Fico ja Putini kohtumine leidis aset enne Hiinas toimuvat G20 tippkohtumist, mille raames peaksid Ukraina kriisi ja Minski rahuleppe tingimuste täitmise teemal nõu pidama ka Putin, Merkel ja Hollande.

Samuti vestles Fico president Putiniga ajal, mil EL-i liikmesriikides arutatakse palju Euroopa ja Venemaa suhete edasise arengu ja Moskva vastu kehtestatud sanktsioonide pikendamise teemal. Vene-poliitikat ja sanktsioonide küsimust hakkavad Euroopa Liidu juhid arutama pikemalt oktoobris, kuid esialgne mõttevahetus toimub ilmselt juba järgmisel nädalal Bratislavas toimuval EL-i välisministrite mitteametlikul kohtumisel.

Slovakkia peaminister Fico on varem korduvalt Venemaa vastu kehtestatud sanktsioone kritiseerinud. Neid uuendatakse iga kuue kuu järel, kuid kriitikud nagu Fico on öelnud, et need polevat kuidagi suutnud mõjutada Venemaa poliitikat Ukraina suhtes. Fico peab Venemaad oluliseks partneriks, eriti energeetika valdkonnas.

Slovakkia välisminister kutsus üles Euroopa Liidu Vene-poliitikat ümber hindama

Slovakkia välisminister Miroslav Lajcak ütles juuli alguses, et Euroopa Liit peab ümber defineerima oma suhted Venemaaga ning hindama ka Moskva suhtes kehtestatud majandussanktsioonide küsimust.

"Me peame oma suhted ümber defineerima ning panema nad realistlikule alusele," rääkis Lajcak eile Bratislavas ajakirjanikele. Ministri sõnul on EL olnud selles küsimuses liiga "ideoloogiline" - läänepoolsed liikmed on olnud "silmakirjalikud" ja idapoolsed liikmesriigid omakorda "ebarealistlikud".

Lajcaki sõnul vajab Euroopa Liit Venemaaga uutmoodi partnerlust.

"Minu ettepanek on, et me kohtleksime Venemaad strateegilise reaalsusena - seal, kus see on võimalik; teemadel, mille puhul see on võimalik," selgitas ta ja märkis, et ilma Venemaata ei suuda EL lahendada mitmeid kohalikke probleeme.

"Venemaa on fakt, ta on globaalne tegur," rõhutas ta.

Lajcaki sõnul tuleb aga enne järgmist otsustamist põhjalikult hinnata, kas sanktsioonid on toonud EL-i lähemale oma eesmärkidele.

"See pole usutav pikendada sanktsioone iga kuue kuu tagant ilma diskussioonita. Keegi ei tohiks diskussiooni karta," leidis Lajcak ja avaldas arvamust, et mõnes mõttes olid sanktsioonid efektiivsed, sest need kahjustasid Venemaa majandust.

Samas juhtis ta tähelepanu sellele, et Euroopa Liidu eesmärgiks oli see, et Venemaa muudaks oma seisukohta Ukraina suhtes, ning seda pole paraku juhtunud. "Kas me jätkame sanktsioonidega või hakkame me neid hoopis kohandama. See peaks kõik sõltuma reaalsest olukorrast," sõnas Lajcak.

Aasta lõpus antakse hinnang sellele, kuidas Minski lepet ja relvarahu Ida-Ukrainas on täidetud, ning mõned riigid nagu Itaalia ja Ungari on juba nõudnud, et sanktsioonide ja Vene-suhete teemat tuleb laiemalt arutada.

See on ühe Slovakkia allika kinnitusel ka põhjus, miks valitsus soovib teemat arutada juba enne oktoobrit. Samas rõhutas allikas, et see ei tähenda iseenesest seda, justkui oleks Slovakkia ise nende sanktsioonide vastu.

Küll on aga teada, et peaminister Fico ütles aasta alguses, et "mida varem sanktsioonid kaotatakse, seda parem". Samas on ta ka märkinud, et kavatseb austada "Euroopa ühist seisukohta".

Toimetaja: Laur Viirand



USA praeguse immigratsioonipoliitika vastu protestivad inimõiguslased Californias 4. juulil ehk iseseisvuspäeval.

Inimõigused heaoluriigi ja neoliberaalse üleilmastumise vahel

Kujutagem ette, et kõik maailma varandus kuulub ühele mehele. Nimetagem seda meest Kroisoseks, vanast pärimusest tuttava kuninga järgi, keda Herodotos iseloomustas kui „nii uskumatult rikast“, et ta „pidas ennast kõige õnnelikumaks surelikuks“. Oma ligimestest mõõtmatult kõrgemal asuv moodne Kroisos on ühtlasi ka suuremeelne kuningas.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: