Professorid: Soome majanduses puudub dünaamika ({{commentsTotal}})

Helsingi tänavad.
Helsingi tänavad. Autor/allikas: Martin Dremljuga/ERR

Kolm tuntud ökonomisti imestavad, et Soomet peetakse rahvusvahelises võrdluses üheks konkurentsivõimelisimaks riigiks ning väidavad, et Soome majanduses puudub dünaamika, kirjutab Talouselämä.

USA Massachusettsi tehnoloogiainstituudi professor Bengt Holmström, Soome Aalto ülikooli professor Sixten Korkman ja Soome majandusuuringute keskuse tegevjuht Vesa Vihriälä esitasid reedel rahandusminister Petteri Orpole ülevaate, missugust suunda vajaks Soome majanduspoliitika.

Nende hinnangul ei ole Soome majanduses eri põhjustel sellist dünaamikat, nagu seal peaks olema. Soome konkurentsivõime aeglane taastamine peegeldab nominaalsete tööjõu ühikukulude jäikust, millele rahaliidus olles esitatakse palju suuremad nõuded kui oma raha ajal. Lisaks ei ole Soome ettevõtted suutnud luua uusi lisandväärtusega tooteid ja teenuseid piisavalt, leiavad ökonomistid. Nende meelest ei osata ideid kiiresti üle kanda edukaks äritegevuseks.

Holmströmi, Korkmani ja Vihriälä hinnangul on Soome majanduse kohanemisvõime ebapiisav. Finantspoliitika suund on õige. Algatatud on õigeid struktuurimuudatusi, aga teha on veel palju. Näiteks vajab Soome tõsist kõrghariduse reformi ning valitsus peab kõrgkoolidele sappi tulema investeeringutega ja kõrgkoolisüsteemi struktuurilise arengu sihtide selge määratlemisega.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

SPORT
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: