Professorid: Soome majanduses puudub dünaamika ({{commentsTotal}})

Helsingi tänavad.
Helsingi tänavad. Autor/allikas: Martin Dremljuga/ERR

Kolm tuntud ökonomisti imestavad, et Soomet peetakse rahvusvahelises võrdluses üheks konkurentsivõimelisimaks riigiks ning väidavad, et Soome majanduses puudub dünaamika, kirjutab Talouselämä.

USA Massachusettsi tehnoloogiainstituudi professor Bengt Holmström, Soome Aalto ülikooli professor Sixten Korkman ja Soome majandusuuringute keskuse tegevjuht Vesa Vihriälä esitasid reedel rahandusminister Petteri Orpole ülevaate, missugust suunda vajaks Soome majanduspoliitika.

Nende hinnangul ei ole Soome majanduses eri põhjustel sellist dünaamikat, nagu seal peaks olema. Soome konkurentsivõime aeglane taastamine peegeldab nominaalsete tööjõu ühikukulude jäikust, millele rahaliidus olles esitatakse palju suuremad nõuded kui oma raha ajal. Lisaks ei ole Soome ettevõtted suutnud luua uusi lisandväärtusega tooteid ja teenuseid piisavalt, leiavad ökonomistid. Nende meelest ei osata ideid kiiresti üle kanda edukaks äritegevuseks.

Holmströmi, Korkmani ja Vihriälä hinnangul on Soome majanduse kohanemisvõime ebapiisav. Finantspoliitika suund on õige. Algatatud on õigeid struktuurimuudatusi, aga teha on veel palju. Näiteks vajab Soome tõsist kõrghariduse reformi ning valitsus peab kõrgkoolidele sappi tulema investeeringutega ja kõrgkoolisüsteemi struktuurilise arengu sihtide selge määratlemisega.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



Haiglapalat.

Kirurgid harjutasid Tartus massirünnakute ohvrite abistamist

Nii Euroopa kui USA meditsiinitöötajad on pidanud viimaste aastate terrorirünnakute tõttu üha rohkem tegelema seni sõjaväemeditsiini pärusmaaks olnud vigastuste ja traumadega. Tartus kogunesid esmaspäeval tippkirurgid ja anestesioloogid, et treenida ka meie arste selliste kriitiliste olukordadega toime tulema.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: