Presidendivalimiste kajastuse raskused: ajakirjandus ei saa olla hiromant ({{commentsTotal}})

Mart Helme ja Marina Kaljurand on mõlemad välistanud kandideerimise presidendivalimiste riigikogu voorudes.
Mart Helme ja Marina Kaljurand on mõlemad välistanud kandideerimise presidendivalimiste riigikogu voorudes. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

ERRi seniseid valikuid presidendikandidaatide kajastamise osas tabanud kriitika EKRE poolt, kelle juhid on leidnud, et Mart Helme kaasamata jätmine ETV 28. augusti debatti on tasakaalustatuse nõude ränk rikkumine. Minu hinnangul on ERRi senised otsused ajakirjanduslikult igati arusaadavad. EKRE juhtide süüdistused tasakaalu puudumise kohta ei oma praeguse seisuga alust, kirjutab ERRi ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk.

Põhjendan seda alljärgnevalt.

Mart Helme ja Marina Kaljuranna kohta on avalikkusele teatatud, et nad kandideerivad presidendiks valimiskogus. ERRi poliitikasaadete toimetus on otsustanud ETV 28. augusti õhtul toimuva debati pühendada presidendivalimistele riigikogus, mis algavad esimese vooruga 29. augustil. See on täiesti aktsepteeritav, ajakirjanduslikest kaalutlustest lähtuv otsustus, mida pole alust vaidlustada. Valimiskogu eel septembris korraldab ETV uue debati, kus osalevad valimiskogu kandidaadid.

ERRi presidendivalimiste kord käsitleb tervet valimisprotsessi oma erinevates etappides ning tasakaalustatus tuleb tagada tervikuna, mitte kitsalt üksiksaate kohta. Valimiskampaania kajastamise tasakaalustatuse ja erapooletuse kohta ERRis saab anda hinnangu siis, kui valimised on toimunud. Praegu on ju võimalikud kandidaadid alles n-ö staadioni serva peal.

Presidendivalimiste suur probleem on selles, kes on millises etapis tõesti kandidaat. See on seadusandluse küsimus, mis vajaks kindlasti riigikogus lahendust. Ebamõistlik valimisseadus jätab kandidaatide ametlikuks ülesseadmiseks ja registreerimiseks väga lühikese aja. See tekitab segadust, spekulatsioone, mahitab tagatoakokkuleppeid, mis ei ole avalikkuse huvides.

Loomulikult raskendab seadus ka ajakirjanduse tegevust. ERR ei ole hiromant, kes suudaks ennustada, kes seatakse üles järgmistes voorudes. Seni tuleb tegutseda olemasoleva info põhjal, mida ERR praegu ka parimas tahtmises teeb.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



arvustus
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. NO34 "Revolutsioon" - üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

Valimisliidud selgitavad | LIPO ja ühistupank on sündinud populismist

Kuigi Savisaare valimisliidu kandidaat Olga Ivanova leiab, et linnapood ehk LIPO on sotsiaalselt vajalik projekt, millega toetatakse eelkõige pensionäre, siis valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik esinumber Erik Vest leiab, et tegemist on populismiga. Eestimaa Roheliste esimees Züleyxa Izmailova tunnistab, et nende erakond pole LIPO ja ühistupanga küsimust oma programmis kajastanud, kuid ta kinnitab, et need asutused võetakse luubi alla.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: