Presidendivalimiste kajastuse raskused: ajakirjandus ei saa olla hiromant ({{commentsTotal}})

Mart Helme ja Marina Kaljurand on mõlemad välistanud kandideerimise presidendivalimiste riigikogu voorudes.
Mart Helme ja Marina Kaljurand on mõlemad välistanud kandideerimise presidendivalimiste riigikogu voorudes. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

ERRi seniseid valikuid presidendikandidaatide kajastamise osas tabanud kriitika EKRE poolt, kelle juhid on leidnud, et Mart Helme kaasamata jätmine ETV 28. augusti debatti on tasakaalustatuse nõude ränk rikkumine. Minu hinnangul on ERRi senised otsused ajakirjanduslikult igati arusaadavad. EKRE juhtide süüdistused tasakaalu puudumise kohta ei oma praeguse seisuga alust, kirjutab ERRi ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk.

Põhjendan seda alljärgnevalt.

Mart Helme ja Marina Kaljuranna kohta on avalikkusele teatatud, et nad kandideerivad presidendiks valimiskogus. ERRi poliitikasaadete toimetus on otsustanud ETV 28. augusti õhtul toimuva debati pühendada presidendivalimistele riigikogus, mis algavad esimese vooruga 29. augustil. See on täiesti aktsepteeritav, ajakirjanduslikest kaalutlustest lähtuv otsustus, mida pole alust vaidlustada. Valimiskogu eel septembris korraldab ETV uue debati, kus osalevad valimiskogu kandidaadid.

ERRi presidendivalimiste kord käsitleb tervet valimisprotsessi oma erinevates etappides ning tasakaalustatus tuleb tagada tervikuna, mitte kitsalt üksiksaate kohta. Valimiskampaania kajastamise tasakaalustatuse ja erapooletuse kohta ERRis saab anda hinnangu siis, kui valimised on toimunud. Praegu on ju võimalikud kandidaadid alles n-ö staadioni serva peal.

Presidendivalimiste suur probleem on selles, kes on millises etapis tõesti kandidaat. See on seadusandluse küsimus, mis vajaks kindlasti riigikogus lahendust. Ebamõistlik valimisseadus jätab kandidaatide ametlikuks ülesseadmiseks ja registreerimiseks väga lühikese aja. See tekitab segadust, spekulatsioone, mahitab tagatoakokkuleppeid, mis ei ole avalikkuse huvides.

Loomulikult raskendab seadus ka ajakirjanduse tegevust. ERR ei ole hiromant, kes suudaks ennustada, kes seatakse üles järgmistes voorudes. Seni tuleb tegutseda olemasoleva info põhjal, mida ERR praegu ka parimas tahtmises teeb.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



uudised
"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: