Põlvamaal on sel aastal jäänud töötuks hulgaliselt inimesi, lootused on pandud ettevõtete kosumisele ({{commentsTotal}})

Põlvamaal on viimase aasta jooksul pankrotistunud või oma tegevuse lõpetanud mitu väikest ja keskmise suurusega ettevõtet, mis on endaga toonud suure koondamislaine ning enam kui sada uut töötut maakonnas. Samas on aga lootus, et piirkonda on tulemas uusi töökohti.

Kokku on Põlvamaal viimase aasta jooksul koondatud 318 inimest, millest umbes sadakond koondamist on seotud Põlva valla kooliharidusvõrgu ümberkorraldamisega, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"See on raske töötajatele ja suur löök piirkonnale, et mis saab edasi, kas meil on tulemas uusi tööandjaid, sest ikkagi väga paljud inimesed soovivad ikkagi tööd kohapeal teha," rääkis töötukassa Põlvamaa osakonna teenusekonsultant Riina Raudsepp.

Võrreldes eelmise aasta juuli lõpuga on Põlvamaale aastaga lisandunud 104 töötut, mis töötukassa hinnangul polegi nii suur kasv. Ent väikese maakonna seisukohalt, kus aastaga on kadunud pea 200 töökohta, on muretsemiseks põhjust enam kui küll.

"Mina olen küll nagu Põlvamaa töökohtade pärast väga mures. Põlva asutustiheduse juures näiteks 150 töökohta meie maakonna keskuses on sama, mis 1500 töökohta Tartus näiteks. Kui me ei tee regionaalpoliitilisi otsuseid, mis aitaksid ettevõtjatel siin ellu jääda või siin oma investeeringuid teha, siis tegelikult minnakse sinna, kus on lihtsam ja inimesed teevad täpselt sama valiku," selgitas Põlvamaa maavanem Igor Taro.

Siiski paistab tunneli lõpus valgus. Juuni keskel Vastse-Kuuste lihatööstuse üles ostnud tulundusühistu Eesti Lihatööstus ei ole turule toomas mitte üksnes täiesti uue kaubamärgi all olevaid lihatooteid, vaid piirkonda ka uusi töökohti.

"Esimesed inimesed juba töötavad, neid ei ole, tõsi küll, palju, mõned üksikud ainult ja esimeses etapis me käivitame lihalõikuse, seal saab tööd umbes kuus inimest ja järgmises etapis 25, siis 40 ja ma arvan, et 2017 on see arv tunduvalt suurem. Kui me suudame selle tehase efektiivselt käima panna, siis selle töötajate arv on kuskil 60-100 vahel," lausus Eesti Seakasvatajate Liidu juhatuse liige urmas Laht.

Vastse-Kuuste positiivse lõpplahenduse kõrval on lootus, et veelgi paar Põlvamaal aasta jooksul tegevuse lõpetanud ettevõtet saavad uute omanike näol uue hingamise.

Toimetaja: Laur Viirand



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

KiiverKiiver
Külli Suitso näitab maale kiivritest

Neljapäeval, 27. juulil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses galeriis Külli Suitso isikunäitus "Kiiver. Vol. 3" ning esitletakse kataloogi "Kiiver – rahu ja sõja vahel".

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema