Ühiskonnategelased kutsuvad saadikuid üles valima president ära parlamendis ({{commentsTotal}})

Valik pöördumisele allakirjutanutest.
Valik pöördumisele allakirjutanutest. Autor/allikas: ERR/Scanpix

21 ühiskonnategelast, kelle hulka kuulub ettevõtjaid, kultuuritegelasi, teadlasi ja endisi poliitikuid, tegid avalduse, milles kutsuvad üles presidenti valima riigikogus.

Avalduselele on alla kirjutanud Ivi Arrak, Jüri Arrak, Olav Ehala, Jaan Elken, Hele Everaus, Väino Kaldoja, Harry Liivrand, Tiina Lokk, Toomas Luman, Eero Merilind, Aarne Mikk, Tiit Pruuli, Aarne Saluveer, Karl Martin Sinijärv, Tarmo Soomere, Olari Taal, Kadri Tali, Hannes Tamjärv, Jaan Tammsalu, Heinz Valk ja Enn Veskimägi.

"Järgmisel nädalal koguneb riigikogu, et valida Eestile president. Põhiseaduse kohaselt on presidendi valimise kohustus esmalt ja eelkõige just riigikogul.

Presidendivalimised ei ole erakondadevaheline populaarsusvõistlus, vaid olulise Eesti põhiseadusliku institutsiooni usaldamine parimale kandidaadile, keda saavad võrdselt usaldada kõik erakonnad. Näeme, et seekordset presidendivalimiste kampaaniat iseloomustab küll kandidaatide rohkus, nende vooruste esiletoomine erakondade poolt, kuid tugeva ühiskandidaadi otsimine, kellel oleks piisavalt suur erakondadeülene toetus, on jäänud tahaplaanile.

Meie taasiseseisvumisjärgne ajalugu kinnitab, et riigikogus on selle ülesandega hakkama saadud vaid praeguse vabariigi presidendi valimisel teiseks ametiajaks. See oli riigikogu poolt tehtud väärikas otsus ning riigikogule usaldatud põhiseadusliku ülesande täitmine. Jätkakem seda head tava.

Leiame, et presidendivalimiste ebaõnnestumine riigikogus suurendaks erakondadevahelist umbusku ja ebamäärasust ühiskonnas laiemalt ning see ei oleks Eesti huvides.

Seepärast kutsume üles kõiki erakondi pingutama Eesti ühise huvi nimel, et valida Eesti Vabariigile väärikas ja parim president riigikogus."

Toimetaja: Priit Luts



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: