Erle Loonurm: sõna jõud või jõu sõna – kultuuriga terrori vastu Prantsusmaa näitel ({{commentsTotal}})

Erle Loonurm on ERR-i toimetaja.
Erle Loonurm on ERR-i toimetaja. Autor/allikas: erakogu

Kui on tunne, et ei hooma, mõista ega kontrolli enam sündmusi ega olukordi, aitab just kultuur tajuda meie aega, seda enese jaoks lahti mõtestada, luua uusi väärtusi, taltsutada kontrollile allumatut. Rasketel aegadel on see väga oluline rituaal, kirjeldab Erle Loonurm mitme terrorirünnaku järgset Prantsusmaa ühiskonda.

Prantsuse sotsioloogi Gérome Truc’i sõnul kulub ühel ühiskonnal keskmiselt 6-9 kuud1, et üle saada kollektiivsest traumast. Nüüd on Prantsusmaal aga ISISe rünnakuid ja atentaate nii palju ja tihti toimunud, et enam ei jõua ühiskond sellest toibuda. Veelgi enam – igapäevases terroriohus elamine on muutunud justkui… tavaliseks.

Samamoodi on terror muutunud poliitikute esinemiste tavateemaks. Samal ajal süüdistatakse poliitikuid endid reaalsuse eiramises. Meedia sõnul elavad nad „utoopias, mentaalses ruumis, kus poliitilisest tahtest peab piisama, et reaalsust ümber teha“2.

Seega on selge, et samal ajal kui terrorirünnakutele ei ole mõjuvat vastust leitud, toimuvad ühiskonnas nii mõnedki muud protsessid, üks nendest on näiteks üha intensiivsem sotsiaalmeedia ritualiseerimine. Tunne, et olukord ei ole kontrolli all ja oht kasvab üle pea, viib „meie“ tunde tekkimiseni, ühtsuseni, milles nähakse seda vähestki väärtust, millest kinni haarata, et olukorraga vastamisi seista.

Tänapäeval, praeguse aja keelt kasutades, ei väljendu see enam käest kinni pikka ketti moodustades, vaid järjest enam Twitteri ja Facebooki maailmas, virtuaalselt. Kuid lisaks sellele, et Twitteris kõlas pärast Nice’i atentaati juba tuttavlik #je suis Nice (nagu juba eelnevalt tuttav #jesuischarlie ja #jesuisparis) ehk tõlkes „ma olen Nice“, hakkas üha enam silma ka #jesuisfatigué ehk „ma olen väsinud“.

Valitsuselt oodatakse probleemistiku tuumaga tegelemist, mitte politseinike juurde koolitamist ja relvadega tänavatele saatmist, mida just kodanike vaatenurgast kindlasti kõige rohkem tajuda on. Rahvas on väsinud muutuste ootamisest nii kooli- kui ka sotsiaalabi süsteemis. Teiste nõudmiste hulgas torkab aga silma veel üks – tahetakse, et ligipääs kultuurile oleks tagatud ka vähem priviligeeritud kontingendile.

Sellest teemast ujub pinnale kaks sõna: kogukond ja kultuur. Need sõnad on piltlikult öeldes justkui orienteerumisvõistluse algus- ja lõpp-punkt. Nagu öeldud, on rasketel hetkedel ühiskonnal vaja ühtsustunnet. Kultuur – võtame näiteks teatrisaali – on jätkuvalt see foorum, ühine vaimne ruum, mis pakub pidepunkti aja tajumiseks ja aitab võistlust (mida võiks ette kujutada orienteerumisena meie ajas) paremini läbida.

Praegu tunduvad Prantsusmaa elanike jaoks jooksu tingimused eriliselt raskendatud: pinev olukord julgeolekus, poliitiline võimetuse tunne ja järjest ebakindlam majanduslik väljavaade tulevikule. Need on vaid mõned tingimused, mis kiiresti pimeneva raja uduseks ja libedaks muudavad. See, mida veel mõni aeg tagasi nimetati heaolujooksuks ja elamusvõidujooksuks, mille võitjal olid kiired jalad ja suur suu, on praegu asendunud pigem metsas ekslemisega ja sihtmärk, mille poole lidumine käib, ei ole selge.

Kaardi lugemise hõlbustamiseks ja õige teeotsa leidmiseks üritatakse pidevalt tekitada arvamusväärtust, infot, mis aitaks kaarti mõista, annaks rajal hea positsiooni ja kindlustunde. Kahjuks on iga arvamine vaid üks infokild, üks põlev tikk pimedal metsarajal, mis küll hetkeks valgust näitab, aga mis finišisse ei vii. See aitab küll hoida kontrolli jooksu üle, aga võitmiseks tast üksi ei piisa.

Et võita, on vaja informatsioonikillud loogiliselt kokku viia, mitmest väikesest leegist tekitada üks suur lõke ehk argumenteeritud mõttevool ja teadmiste kogum, mis siis loogiliselt ühest orienteerumiskontrollpunktist teiseni aitab viia ja mille abil rada edukalt läbida. Kultuuri roll kasvab just selle tõttu kriisiaegadel märkimisväärselt.

Teab ju iga eestlane, et hoolimata tõsiasjast, et teater pole oma olemuselt tegelikult massikultuur, oli nõukogude ajal teatrite külastatavus tipus ja ridade vahelt lugemise kunst rahvuslik sport.

Ka sel suvel Lõuna-Prantsusmaal Avignonis sealse tuntud teatrifestivali programmi lähemalt silmitsedes võis täheldada tavapärasest suuremat arvu etendusi, mis käsitlesid massimõrvade teemat ja vägivalda laiemalt. Üks eredamaid näiteid oli flaami lavastaja Ivo van Hove La Comédie Française’ trupiga tehtud „Les damnés“ („Neetud“, autorid Luchino Visconti, Nicola Badalucco ja Enrico Medioli), mis räägib vaimustusest surma vastu ja ideoloogiatest, mille peamine tööriist on massimõrv. Lavastuse lõpustseen toimub tuhavannis ning Kalašnikovi laskudega publiku suunas.

Kusjuures saatuse irooniana olid 14. juuli õhtul etenduse turvalisusnõuded eriti kõrges, sest lavastust vaatas ka Prantsusmaa president François Hollande… ning sel õhtul toimus Nice’i atentaat.

Sellisel mustal perioodil on kultuur järjekordselt üks mõjuvamaid nähtusi, mis peegeldab meie aega ning lubab läbielatut kõige poeetilisemal ja vägivallale vastandlikumal viisil analüüsida ja seeläbi mõista. Kuigi selle mõju pole koheselt mõõdetav, on tegemist uskumatult tugeva vasturelvaga.

Kummaga siis lõpuks ikkagi saab rohkem – kas sõna või jõuga?

1 Gérome Truc intervjuus Noémie Rousseau’le „Ühiskond ei saa elada kollektiivses hüsteerias“, Libération, 17. juuli 2016

2 PA Berryer „Pärast Normandia atentaati, kurjuse banaliseerumine?“, Contrepoints, 27. juuli 2016

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



Saksa kantsler Angela Merkel.

ERR Berliinis: Schulz Merkeli vastu ei saa

Kui Brüsselis karjääri teinud Martin Schulz kevadel Saksa sotsiaaldemokraatide esinumbri kohale astus, tegi partei populaarsus järsu hüppe. Paljud nägid selles ettekuulutust, et Merkelil on aeg kantsleri koht vabastada.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: