Huljal käivitatud lihatööstus valmistab suurtootjatele üle jõu käivaid tooteid ({{commentsTotal}})

Kohalikku värsket toorainet kasutav ligi kaks aastat tagasi asutatud väikeettevõte annab Lääne-Virumaal Huljal kohalikele tööd ja valmistab erilisi, suurtootjatele tehnoloogiliselt ülejõu käivaid lihatooteid.

Õpingute järel Tallinnas karjääri teinud vennad Jan ja Sten Inno käivitasid Huljal koos isa Aivariga pärast kodukohta naasmist tänapäevase eduka lihatööstuse. Nime Matsimoka sai see esiisade talu järgi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Matsimokal on tegelikult üsna pikk ajalugu. See algas aastast 1982, mil mu isa Aivar Inno tegi ka suitsuliha ja viis seda Karjalasse. Pärast Vene turu äralangemist müüs toodangut turgudel, seejärel laatadel. Siis liitusime selle ettevõtmisega ka meie venna Steniga ja lõime ettevõtte OÜ Matsimoka. Me peamegi oma eeliseks väiksust, mis võimaldab meil toota lihatooteid viisil nagu seda on tehtud sajandeid," rääkis Matsimoka lihameister Jan Inno.

Traditsiooniliste meetoditega leivakõrvast valmistav Matsimoka annab tööd tosinale inimesele. Kasutades toormena eranditult vaid ümbruskonnast pärinevat liha, saab tööd ka naabruses asuva väiketapamaja rahvas ning siitkandi talud. Kehtivad sanitaar- ja mitmed muud normatiivid ei soosi praegu eriti kohalikku toidutootmist.

Maaeluminister Urmas Kruuse ütles, et seadusandlikku ruumi vaadataksegi parajasti üle, et maal paremini toidu valmistamist ja tarnimist võimaldada.

"Inimesed on järjest rohkem väärtustamas kohalikku toitu ja kohalikku toorainet. See kõik, mis minu lähedalt toidulauale tuleb, on värske ja usaldusväärne ja see annab tõuke ka väikeettevõtlusele," sõnas ta.

Matsimoka-sarnaste väikeettevõtete laiem levik teisteski maapiirkondades oleks Kruuse sõnul iga maaeluministri unistus. Kuni aastani 2020 on kavas maaelu toetada kahe miljardi euroga. Pool sellest läheb põllumajanduslikeks otsetoetusteks, teine pool muude maaelu valdkondade arendamiseks.

Kuigi ministeeriumi andmetel on viimase kümne aasata jooksul kohalike toidutootjate hulk oluliselt suurenenud, on vanade Euroopa riikidega võrreldes Eestil kasvuruumi veel küllaga.

Toimetaja: Karin Koppel



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: