Huljal käivitatud lihatööstus valmistab suurtootjatele üle jõu käivaid tooteid ({{commentsTotal}})

Kohalikku värsket toorainet kasutav ligi kaks aastat tagasi asutatud väikeettevõte annab Lääne-Virumaal Huljal kohalikele tööd ja valmistab erilisi, suurtootjatele tehnoloogiliselt ülejõu käivaid lihatooteid.

Õpingute järel Tallinnas karjääri teinud vennad Jan ja Sten Inno käivitasid Huljal koos isa Aivariga pärast kodukohta naasmist tänapäevase eduka lihatööstuse. Nime Matsimoka sai see esiisade talu järgi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Matsimokal on tegelikult üsna pikk ajalugu. See algas aastast 1982, mil mu isa Aivar Inno tegi ka suitsuliha ja viis seda Karjalasse. Pärast Vene turu äralangemist müüs toodangut turgudel, seejärel laatadel. Siis liitusime selle ettevõtmisega ka meie venna Steniga ja lõime ettevõtte OÜ Matsimoka. Me peamegi oma eeliseks väiksust, mis võimaldab meil toota lihatooteid viisil nagu seda on tehtud sajandeid," rääkis Matsimoka lihameister Jan Inno.

Traditsiooniliste meetoditega leivakõrvast valmistav Matsimoka annab tööd tosinale inimesele. Kasutades toormena eranditult vaid ümbruskonnast pärinevat liha, saab tööd ka naabruses asuva väiketapamaja rahvas ning siitkandi talud. Kehtivad sanitaar- ja mitmed muud normatiivid ei soosi praegu eriti kohalikku toidutootmist.

Maaeluminister Urmas Kruuse ütles, et seadusandlikku ruumi vaadataksegi parajasti üle, et maal paremini toidu valmistamist ja tarnimist võimaldada.

"Inimesed on järjest rohkem väärtustamas kohalikku toitu ja kohalikku toorainet. See kõik, mis minu lähedalt toidulauale tuleb, on värske ja usaldusväärne ja see annab tõuke ka väikeettevõtlusele," sõnas ta.

Matsimoka-sarnaste väikeettevõtete laiem levik teisteski maapiirkondades oleks Kruuse sõnul iga maaeluministri unistus. Kuni aastani 2020 on kavas maaelu toetada kahe miljardi euroga. Pool sellest läheb põllumajanduslikeks otsetoetusteks, teine pool muude maaelu valdkondade arendamiseks.

Kuigi ministeeriumi andmetel on viimase kümne aasata jooksul kohalike toidutootjate hulk oluliselt suurenenud, on vanade Euroopa riikidega võrreldes Eestil kasvuruumi veel küllaga.

Toimetaja: Karin Koppel



Ebavõrdsuse kasv pole iseenesest halb, kuid sellel võivad olla negatiivsed kõrvalmõjud.

Maailm on ebavõrdsem kui kunagi varem ja see võib olla paratamatu

Majanduslik ebavõrdsus on suurem kui kunagi varem. Pool maailma rikkusest on hiljutise raporti alusel koondunud ühe protsendi elanike kätte. Kümneid inimühiskondi uurinud arheoloogide sõnul on tegu 10 000 aasta eest alanud paratamatu sündmuste ahela kulminatsiooniga.

Martin Allikvee

Sobimatu varustus piinab Eesti ujumistippe

Mitu Eesti tippujujat ei ole rahul aastaid valitsenud olukorraga, kus tiitlivõistlustel tuleb esineda igal juhul Arena firma varustuses. Paremat lahendust sooviksid näha nii Martin Allikvee, Kätlin Sepp kui ka septembri alguses tippspordist loobunud Pjotr Degtjarjov.

uudised
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: