Huljal käivitatud lihatööstus valmistab suurtootjatele üle jõu käivaid tooteid ({{commentsTotal}})

Kohalikku värsket toorainet kasutav ligi kaks aastat tagasi asutatud väikeettevõte annab Lääne-Virumaal Huljal kohalikele tööd ja valmistab erilisi, suurtootjatele tehnoloogiliselt ülejõu käivaid lihatooteid.

Õpingute järel Tallinnas karjääri teinud vennad Jan ja Sten Inno käivitasid Huljal koos isa Aivariga pärast kodukohta naasmist tänapäevase eduka lihatööstuse. Nime Matsimoka sai see esiisade talu järgi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Matsimokal on tegelikult üsna pikk ajalugu. See algas aastast 1982, mil mu isa Aivar Inno tegi ka suitsuliha ja viis seda Karjalasse. Pärast Vene turu äralangemist müüs toodangut turgudel, seejärel laatadel. Siis liitusime selle ettevõtmisega ka meie venna Steniga ja lõime ettevõtte OÜ Matsimoka. Me peamegi oma eeliseks väiksust, mis võimaldab meil toota lihatooteid viisil nagu seda on tehtud sajandeid," rääkis Matsimoka lihameister Jan Inno.

Traditsiooniliste meetoditega leivakõrvast valmistav Matsimoka annab tööd tosinale inimesele. Kasutades toormena eranditult vaid ümbruskonnast pärinevat liha, saab tööd ka naabruses asuva väiketapamaja rahvas ning siitkandi talud. Kehtivad sanitaar- ja mitmed muud normatiivid ei soosi praegu eriti kohalikku toidutootmist.

Maaeluminister Urmas Kruuse ütles, et seadusandlikku ruumi vaadataksegi parajasti üle, et maal paremini toidu valmistamist ja tarnimist võimaldada.

"Inimesed on järjest rohkem väärtustamas kohalikku toitu ja kohalikku toorainet. See kõik, mis minu lähedalt toidulauale tuleb, on värske ja usaldusväärne ja see annab tõuke ka väikeettevõtlusele," sõnas ta.

Matsimoka-sarnaste väikeettevõtete laiem levik teisteski maapiirkondades oleks Kruuse sõnul iga maaeluministri unistus. Kuni aastani 2020 on kavas maaelu toetada kahe miljardi euroga. Pool sellest läheb põllumajanduslikeks otsetoetusteks, teine pool muude maaelu valdkondade arendamiseks.

Kuigi ministeeriumi andmetel on viimase kümne aasata jooksul kohalike toidutootjate hulk oluliselt suurenenud, on vanade Euroopa riikidega võrreldes Eestil kasvuruumi veel küllaga.

Toimetaja: Karin Koppel



Parvlaev Soela.Parvlaev Soela.
Fotod: mais alustab saarte vahel sõitu uus parvlaev Soela

Baltic Borkboatsi laevatehases spetsiaalselt Saaremaa ja Hiiumaa vaheliseks laevaühenduseks ehitatud parvlaev Soela sai valmis veidi enne tähtaega ja läheb liinile 1. maist.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.