Huljal käivitatud lihatööstus valmistab suurtootjatele üle jõu käivaid tooteid ({{commentsTotal}})

Kohalikku värsket toorainet kasutav ligi kaks aastat tagasi asutatud väikeettevõte annab Lääne-Virumaal Huljal kohalikele tööd ja valmistab erilisi, suurtootjatele tehnoloogiliselt ülejõu käivaid lihatooteid.

Õpingute järel Tallinnas karjääri teinud vennad Jan ja Sten Inno käivitasid Huljal koos isa Aivariga pärast kodukohta naasmist tänapäevase eduka lihatööstuse. Nime Matsimoka sai see esiisade talu järgi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Matsimokal on tegelikult üsna pikk ajalugu. See algas aastast 1982, mil mu isa Aivar Inno tegi ka suitsuliha ja viis seda Karjalasse. Pärast Vene turu äralangemist müüs toodangut turgudel, seejärel laatadel. Siis liitusime selle ettevõtmisega ka meie venna Steniga ja lõime ettevõtte OÜ Matsimoka. Me peamegi oma eeliseks väiksust, mis võimaldab meil toota lihatooteid viisil nagu seda on tehtud sajandeid," rääkis Matsimoka lihameister Jan Inno.

Traditsiooniliste meetoditega leivakõrvast valmistav Matsimoka annab tööd tosinale inimesele. Kasutades toormena eranditult vaid ümbruskonnast pärinevat liha, saab tööd ka naabruses asuva väiketapamaja rahvas ning siitkandi talud. Kehtivad sanitaar- ja mitmed muud normatiivid ei soosi praegu eriti kohalikku toidutootmist.

Maaeluminister Urmas Kruuse ütles, et seadusandlikku ruumi vaadataksegi parajasti üle, et maal paremini toidu valmistamist ja tarnimist võimaldada.

"Inimesed on järjest rohkem väärtustamas kohalikku toitu ja kohalikku toorainet. See kõik, mis minu lähedalt toidulauale tuleb, on värske ja usaldusväärne ja see annab tõuke ka väikeettevõtlusele," sõnas ta.

Matsimoka-sarnaste väikeettevõtete laiem levik teisteski maapiirkondades oleks Kruuse sõnul iga maaeluministri unistus. Kuni aastani 2020 on kavas maaelu toetada kahe miljardi euroga. Pool sellest läheb põllumajanduslikeks otsetoetusteks, teine pool muude maaelu valdkondade arendamiseks.

Kuigi ministeeriumi andmetel on viimase kümne aasata jooksul kohalike toidutootjate hulk oluliselt suurenenud, on vanade Euroopa riikidega võrreldes Eestil kasvuruumi veel küllaga.

Toimetaja: Karin Koppel



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: