Tõrvas renoveeriti Eesti vanim tegutsev politseihoone ({{commentsTotal}})

Valgamaal Tõrvas asuv Eesti vanim tegutsev politseihoone taasavati pärast põhjalikku renoveerimist.

Peagi saja-aastaseks saav Eesti vanim tegutsev politseimaja kuulub Tõrva linnale. Linn investeeris selle renoveerimiseks 300 000 eurot, politseiga on sõlmitud pikaajaline rendileping. Ahjude asemel on majas nüüd vesi-õhk-küttesüsteem ning kabinettidele ja arestikambrile lisaks ka saun ja kööginurk, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Oma tööpäeva alustavad siit kohaliku piirkonna patrullipolitseinikud. Siin töötavad piirkonnapolitseinikud, siin on võimalik taotleda ja kätte saada isikut tõendavaid dokumente. Selliseid kohti on üle Lõuna-Eestis päris mitmeid. Me ikkagi tahame neid töökohti säilitada ja tahame jõuda sinna, et politsei oleks inimesele võimalikult lähedal," rääkis Lõuna prefekt Tarmo Kohv.

Lõuna-Eestis on nüüd kõigi politseijaoskondade hooned heas korras, remonti vajab vaid Valgas asuv maja.

Tõrva piirkonnapolitseinik Aleksander Zemskov sõnas, et kohapeal on uurija, kes tegeleb kriminaal- ja väärteomenetlusega.

"Lisaks sellele on piirkonna- ja patrullipolitseinikud, kes tegelevad nii ennetustöö kui ka igapäevase patrullimisega. Neil on samuti vaja vormistada materjale. Meil on siin täppisalkomeeter majas," ütles ta.

Olid ajad, mil igas vallas töötas oma konstaabel. Nüüd on piirkonnapolitseiniku tööpiirkond palju suurem, ehkki näiteks Tõrvas kattub ühinevate omavalitsuste piirirga.

"Mina ise elan ka maal ja arvan, et maal on väga turvaline elada. Kui võrrelda üheksakümnendaid ja tänapäeva, siis turvalisus on kindlasti kordades tõusnud. Ja seda öelda ei saa, et konstaableid piirkonnas pole. Need, kes enne olid piirkonnapolitseinikud, on nüüd enamuses patrullis," selgitas Zemskov.

Ta lisas, et politseinike tööülesanded on muutunud ja ka täpsustunud - kui varem tegeles piirkonnapolitseinik kõigi asjadega alates väärteoasjast ja lõpetades patrullimisega, siis tänapäeval tegeleb piirkonnapolitseinik piirkonnatööga: tema ülesanne on kogukonnas ringi käia, suhelda.

Enim tuleb piirkonnapolitseinikel tegelda perevägivalla juhtumite ja alaealistega.

Toimetaja: Karin Koppel



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: