TLÜ rahvusvaheliste suhete lektor eelistaks valida Kallase ja Kaljuranna vahel ({{commentsTotal}})

Kallas ja Kaljurand Reformierakonna juhatuse koosolekul 3. augustil.
Kallas ja Kaljurand Reformierakonna juhatuse koosolekul 3. augustil. Autor/allikas: Hanna Samoson /ERR

Tallinna ülikooli rahvusvaheliste suhete lektor Matthew Crandall ütles ERRi ingliskeelsele portaalile, et näeb välispoliitikas kõige pädevamate presidendikandidaatidena Marina Kaljuranda ja Siim Kallast.

Välispoliitiliselt tugevaks teeb neid mõlemaid ka asjaolu, et nad on pidanud oma senistes ametites koordineerima kriise. Kallase Euroopa Komisjoni transpordivoliniku aja algusesse jäi Islandi Eyjafjallajökulli vulkaani purse, mis halvas suure osa Euroopa lennuliiklusest. Marina Kaljurand aga pidi suursaadikuna toime tulema 2007. aasta Pronksiöö sündmustega Moskvas.

Kui ta aga peaks valima Kallase ja Kaljuranna vahel, valiks ta Kaljuranna. Seda põhjusel, et tal on välisministrina rohkem hiljutisi kokkupuuteid, mis tulevad eriti kasuks meie idanaabriga suheldes. „Kui näiteks Eesti-Vene suhetes peaks tulema ette mõni keeruline teema, siis Eesti presidendil on oluline omada mõjuvõimu teiste võtmeriikide ja organisatsioonide hulgas, seda lisaks otsese suhtlusega Venemaaga,“ nentis Crandall.

Kallase tugevustena tõi Crandall välja majandusasjades orienteerumise ning Brüsseli tutvused. Just seetõttu on Kallase kogemused ja teadmised enam kui piisavad presidendiametiks.

Suhe Euroopa ja/või USAga

Vaadeldes ja võrreldes teemat ametist lahkuva presidendi Toomas Hendrik Ilvesega, tõi Crandall välja, et Ilvese kohta on raske täita – ta on oma ametiajal suutnud saavutada silmapaistva positsiooni rahvusvahelise eliidi hulgas.

Siim Kallasel võiks selle koha täitmine edukalt õnnestuda Euroopas, kuid Kaljurannal oleks ilmselt lisaks Euroopale suurem võimekus ka transatlantiliste suhete loomisel.

Kuigi iseseisvuse aastapäeval eetris olnud intervjuus ütles Tiit Vähi, et Kallase kõnesid võtaksid ka kell kolm öösel nii Washington kui Moskva, siis Matthew Crandalli hinnangul ilmselt võiks see võrdväärselt võimalik olla nii Kallase kui Kaljuranna puhul.

Ida-Virumaa ja julgeolekuoht

Mathew Crandall toob Kallast ja Kaljuranda võrreldes välja veel ühe punkti, mida senistes aruteludes on puudutatud vaid põgusalt. Nimelt leiab Crandall, et Kaljurand suudaks presidendina suurendada Ida-Virumaa elanike ühtekuuluvustunnet ning ühendada vene keelt kõnelevat vähemust.

Crandall osutab asjaolule, et Ida-Virumaa ei tunneta seotust riigiga, mis omakorda ei ole mitte üksnes oht sisejulgeolekule, vaid mida Vladimir Putin võiks edukalt kasutada ära siinse olukorra destabiliseerimiseks. Seega ühendaks president, kes kõneleb hästi vene keelt ja kel on isiklikud sidemed Ida-Virumaaga venekeelset kogukonda Eestiga ning vähendaks seeläbi võimalikku ohtu.

Täispikka ingliskeelset artiklit võib lugeda portaalist ERR News.

Toimetaja: Marju Himma



Nahaarst: päikesekreemide peale lootma jääda ei saa

Soojade ilmade ja selge taeva mõjul on kannatada saanud juba ilmselt nii mõnegi eestlase hell nahk. Ainult päikesekreemide kaitsvale mõjule Ida-Tallinna keskhaigla nahaarst Pille Konno sõnul loota ei tohiks.

SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.