TLÜ rahvusvaheliste suhete lektor eelistaks valida Kallase ja Kaljuranna vahel ({{commentsTotal}})

Kallas ja Kaljurand Reformierakonna juhatuse koosolekul 3. augustil.
Kallas ja Kaljurand Reformierakonna juhatuse koosolekul 3. augustil. Autor/allikas: Hanna Samoson /ERR

Tallinna ülikooli rahvusvaheliste suhete lektor Matthew Crandall ütles ERRi ingliskeelsele portaalile, et näeb välispoliitikas kõige pädevamate presidendikandidaatidena Marina Kaljuranda ja Siim Kallast.

Välispoliitiliselt tugevaks teeb neid mõlemaid ka asjaolu, et nad on pidanud oma senistes ametites koordineerima kriise. Kallase Euroopa Komisjoni transpordivoliniku aja algusesse jäi Islandi Eyjafjallajökulli vulkaani purse, mis halvas suure osa Euroopa lennuliiklusest. Marina Kaljurand aga pidi suursaadikuna toime tulema 2007. aasta Pronksiöö sündmustega Moskvas.

Kui ta aga peaks valima Kallase ja Kaljuranna vahel, valiks ta Kaljuranna. Seda põhjusel, et tal on välisministrina rohkem hiljutisi kokkupuuteid, mis tulevad eriti kasuks meie idanaabriga suheldes. „Kui näiteks Eesti-Vene suhetes peaks tulema ette mõni keeruline teema, siis Eesti presidendil on oluline omada mõjuvõimu teiste võtmeriikide ja organisatsioonide hulgas, seda lisaks otsese suhtlusega Venemaaga,“ nentis Crandall.

Kallase tugevustena tõi Crandall välja majandusasjades orienteerumise ning Brüsseli tutvused. Just seetõttu on Kallase kogemused ja teadmised enam kui piisavad presidendiametiks.

Suhe Euroopa ja/või USAga

Vaadeldes ja võrreldes teemat ametist lahkuva presidendi Toomas Hendrik Ilvesega, tõi Crandall välja, et Ilvese kohta on raske täita – ta on oma ametiajal suutnud saavutada silmapaistva positsiooni rahvusvahelise eliidi hulgas.

Siim Kallasel võiks selle koha täitmine edukalt õnnestuda Euroopas, kuid Kaljurannal oleks ilmselt lisaks Euroopale suurem võimekus ka transatlantiliste suhete loomisel.

Kuigi iseseisvuse aastapäeval eetris olnud intervjuus ütles Tiit Vähi, et Kallase kõnesid võtaksid ka kell kolm öösel nii Washington kui Moskva, siis Matthew Crandalli hinnangul ilmselt võiks see võrdväärselt võimalik olla nii Kallase kui Kaljuranna puhul.

Ida-Virumaa ja julgeolekuoht

Mathew Crandall toob Kallast ja Kaljuranda võrreldes välja veel ühe punkti, mida senistes aruteludes on puudutatud vaid põgusalt. Nimelt leiab Crandall, et Kaljurand suudaks presidendina suurendada Ida-Virumaa elanike ühtekuuluvustunnet ning ühendada vene keelt kõnelevat vähemust.

Crandall osutab asjaolule, et Ida-Virumaa ei tunneta seotust riigiga, mis omakorda ei ole mitte üksnes oht sisejulgeolekule, vaid mida Vladimir Putin võiks edukalt kasutada ära siinse olukorra destabiliseerimiseks. Seega ühendaks president, kes kõneleb hästi vene keelt ja kel on isiklikud sidemed Ida-Virumaaga venekeelset kogukonda Eestiga ning vähendaks seeläbi võimalikku ohtu.

Täispikka ingliskeelset artiklit võib lugeda portaalist ERR News.

Toimetaja: Marju Himma



Kaitseminister Jüri Luik ja EL-i välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini

25 Euroopa riiki käivitas ühise kaitsekoostöö

Esmaspäeval käivitas Euroopa Liit alalise struktureeritud kaitsekoostöö ehk PESCO, mille kaudu hakkab 25 liikmesriiki tegema koostööd erinevates kaitseprojektides. Samuti panid liikmesriigid aluse Euroopa Kaitsefondile, millega panustab EL järgmisel eelarveperioodil kaitsevõime arendamisse kuni 10 miljardit eurot.

Nevesis
Kohad 41-50

ERR-i kultuuriportaali autahvel: aasta albumid 2017Kohad 41-50

ERR-i kultuuriportaal valis viiendat korda aasta parimaid plaate. Nagu tavaks oleme kujundanud, hakkab tipp-50 edetabel ilmuma esmaspäeval tagumisest kümnest, lisades iga päev kümme järgmist, kuni reedeks on esikümme ja kogu pilt avalik.

Lapsed Stroomi rannas koolivaheaega veetmas

Selgusid järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad

Haridus- ja teadusministeerium pani paika järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad, et lapsevanematel oleks kergem puhkusi ja muid lastega seotud tegevusi kavandada ning koolidel ühistegevusi planeerida.

Bitcoini kaevandamine ületab selle praeguse hinna juures paljude riikide aastast elektrienergia tarvet.

Kas bitcoin muudab planeedi hiiglaslikuks aurusaunaks?

Neljapäeva hommikul purustas kübervaluuta bitcoin järjekordse rekordi. Ühe mündi eest tuli välja käia 16 601 dollarit. Kui bitcoini väärtus peaks kasvama ka edaspidi samas tempos, tõotab sellest saada inimkonna üks kõige suuremaid saasteallikaid.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: