TLÜ rahvusvaheliste suhete lektor eelistaks valida Kallase ja Kaljuranna vahel ({{commentsTotal}})

Kallas ja Kaljurand Reformierakonna juhatuse koosolekul 3. augustil.
Kallas ja Kaljurand Reformierakonna juhatuse koosolekul 3. augustil. Autor/allikas: Hanna Samoson /ERR

Tallinna ülikooli rahvusvaheliste suhete lektor Matthew Crandall ütles ERRi ingliskeelsele portaalile, et näeb välispoliitikas kõige pädevamate presidendikandidaatidena Marina Kaljuranda ja Siim Kallast.

Välispoliitiliselt tugevaks teeb neid mõlemaid ka asjaolu, et nad on pidanud oma senistes ametites koordineerima kriise. Kallase Euroopa Komisjoni transpordivoliniku aja algusesse jäi Islandi Eyjafjallajökulli vulkaani purse, mis halvas suure osa Euroopa lennuliiklusest. Marina Kaljurand aga pidi suursaadikuna toime tulema 2007. aasta Pronksiöö sündmustega Moskvas.

Kui ta aga peaks valima Kallase ja Kaljuranna vahel, valiks ta Kaljuranna. Seda põhjusel, et tal on välisministrina rohkem hiljutisi kokkupuuteid, mis tulevad eriti kasuks meie idanaabriga suheldes. „Kui näiteks Eesti-Vene suhetes peaks tulema ette mõni keeruline teema, siis Eesti presidendil on oluline omada mõjuvõimu teiste võtmeriikide ja organisatsioonide hulgas, seda lisaks otsese suhtlusega Venemaaga,“ nentis Crandall.

Kallase tugevustena tõi Crandall välja majandusasjades orienteerumise ning Brüsseli tutvused. Just seetõttu on Kallase kogemused ja teadmised enam kui piisavad presidendiametiks.

Suhe Euroopa ja/või USAga

Vaadeldes ja võrreldes teemat ametist lahkuva presidendi Toomas Hendrik Ilvesega, tõi Crandall välja, et Ilvese kohta on raske täita – ta on oma ametiajal suutnud saavutada silmapaistva positsiooni rahvusvahelise eliidi hulgas.

Siim Kallasel võiks selle koha täitmine edukalt õnnestuda Euroopas, kuid Kaljurannal oleks ilmselt lisaks Euroopale suurem võimekus ka transatlantiliste suhete loomisel.

Kuigi iseseisvuse aastapäeval eetris olnud intervjuus ütles Tiit Vähi, et Kallase kõnesid võtaksid ka kell kolm öösel nii Washington kui Moskva, siis Matthew Crandalli hinnangul ilmselt võiks see võrdväärselt võimalik olla nii Kallase kui Kaljuranna puhul.

Ida-Virumaa ja julgeolekuoht

Mathew Crandall toob Kallast ja Kaljuranda võrreldes välja veel ühe punkti, mida senistes aruteludes on puudutatud vaid põgusalt. Nimelt leiab Crandall, et Kaljurand suudaks presidendina suurendada Ida-Virumaa elanike ühtekuuluvustunnet ning ühendada vene keelt kõnelevat vähemust.

Crandall osutab asjaolule, et Ida-Virumaa ei tunneta seotust riigiga, mis omakorda ei ole mitte üksnes oht sisejulgeolekule, vaid mida Vladimir Putin võiks edukalt kasutada ära siinse olukorra destabiliseerimiseks. Seega ühendaks president, kes kõneleb hästi vene keelt ja kel on isiklikud sidemed Ida-Virumaaga venekeelset kogukonda Eestiga ning vähendaks seeläbi võimalikku ohtu.

Täispikka ingliskeelset artiklit võib lugeda portaalist ERR News.

Toimetaja: Marju Himma



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: