TLÜ rahvusvaheliste suhete lektor eelistaks valida Kallase ja Kaljuranna vahel ({{commentsTotal}})

Kallas ja Kaljurand Reformierakonna juhatuse koosolekul 3. augustil.
Kallas ja Kaljurand Reformierakonna juhatuse koosolekul 3. augustil. Autor/allikas: Hanna Samoson /ERR

Tallinna ülikooli rahvusvaheliste suhete lektor Matthew Crandall ütles ERRi ingliskeelsele portaalile, et näeb välispoliitikas kõige pädevamate presidendikandidaatidena Marina Kaljuranda ja Siim Kallast.

Välispoliitiliselt tugevaks teeb neid mõlemaid ka asjaolu, et nad on pidanud oma senistes ametites koordineerima kriise. Kallase Euroopa Komisjoni transpordivoliniku aja algusesse jäi Islandi Eyjafjallajökulli vulkaani purse, mis halvas suure osa Euroopa lennuliiklusest. Marina Kaljurand aga pidi suursaadikuna toime tulema 2007. aasta Pronksiöö sündmustega Moskvas.

Kui ta aga peaks valima Kallase ja Kaljuranna vahel, valiks ta Kaljuranna. Seda põhjusel, et tal on välisministrina rohkem hiljutisi kokkupuuteid, mis tulevad eriti kasuks meie idanaabriga suheldes. „Kui näiteks Eesti-Vene suhetes peaks tulema ette mõni keeruline teema, siis Eesti presidendil on oluline omada mõjuvõimu teiste võtmeriikide ja organisatsioonide hulgas, seda lisaks otsese suhtlusega Venemaaga,“ nentis Crandall.

Kallase tugevustena tõi Crandall välja majandusasjades orienteerumise ning Brüsseli tutvused. Just seetõttu on Kallase kogemused ja teadmised enam kui piisavad presidendiametiks.

Suhe Euroopa ja/või USAga

Vaadeldes ja võrreldes teemat ametist lahkuva presidendi Toomas Hendrik Ilvesega, tõi Crandall välja, et Ilvese kohta on raske täita – ta on oma ametiajal suutnud saavutada silmapaistva positsiooni rahvusvahelise eliidi hulgas.

Siim Kallasel võiks selle koha täitmine edukalt õnnestuda Euroopas, kuid Kaljurannal oleks ilmselt lisaks Euroopale suurem võimekus ka transatlantiliste suhete loomisel.

Kuigi iseseisvuse aastapäeval eetris olnud intervjuus ütles Tiit Vähi, et Kallase kõnesid võtaksid ka kell kolm öösel nii Washington kui Moskva, siis Matthew Crandalli hinnangul ilmselt võiks see võrdväärselt võimalik olla nii Kallase kui Kaljuranna puhul.

Ida-Virumaa ja julgeolekuoht

Mathew Crandall toob Kallast ja Kaljuranda võrreldes välja veel ühe punkti, mida senistes aruteludes on puudutatud vaid põgusalt. Nimelt leiab Crandall, et Kaljurand suudaks presidendina suurendada Ida-Virumaa elanike ühtekuuluvustunnet ning ühendada vene keelt kõnelevat vähemust.

Crandall osutab asjaolule, et Ida-Virumaa ei tunneta seotust riigiga, mis omakorda ei ole mitte üksnes oht sisejulgeolekule, vaid mida Vladimir Putin võiks edukalt kasutada ära siinse olukorra destabiliseerimiseks. Seega ühendaks president, kes kõneleb hästi vene keelt ja kel on isiklikud sidemed Ida-Virumaaga venekeelset kogukonda Eestiga ning vähendaks seeläbi võimalikku ohtu.

Täispikka ingliskeelset artiklit võib lugeda portaalist ERR News.

Toimetaja: Marju Himma



Eesti epeenaiskondEesti epeenaiskond
Eesti epeenaiskond jõudis MM-il finaali

Eesti naiste epeekoondis (Kristina Kuusk, Julia Beljajeva, Erika Kirpu, Irina Embrich) vehkleb täna Saksamaal Leipzigis peetaval MM-il võistkonnavõistluses.

Uuendatud: 16:45 
Portugal alistas finaalis võõrustaja Prantsusmaa 1:0 ja tuli Euroopa meistriks.Portugal alistas finaalis võõrustaja Prantsusmaa 1:0 ja tuli Euroopa meistriks.
Jalgpalli suurturniirid ja Eesti koondise mängud püsivad ERR-i kanalites

Eesti Rahvusringhääling omandas UEFA-lt 2020. aastal toimuvate jalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri teleõigused, samuti sellele eelneva ning järgneva valiktsükli ning jalgpalli rahvuskoondiste uue formaadi Nations League ülekandeõigused aastatel 2018 - 2021. ERR-i kanalitesse jõuavad kõik sel perioodil toimuvad Eesti jalgpalli rahvuskoondise mängud ning EM-finaalturniir, kokku ligi sada rahvusvahelist jalgpallikohtumist järgmise nelja aasta jooksul.

Kaader videostKaader videost
ERR.ee video | Heidy Purga: Viljandis on mingi teistsugune aura

Neljapäeval stardib Viljandis 25. pärimusmuusika festival, mis toob mitmekesise artistideprogrammi päeval ning uhked järelpeod õhtul. Järelpeo korraldajad Heidy Purga ja Bert Prikenfeld rääkisid Viljandi folgi olulisusest.

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Automaat, arhiivifoto.Automaat, arhiivifoto.
CNN avaldas videod Talibani käes olevatest Vene relvadest

CNN on saanud enda valdusse videod, mis suurendavad kahtlusi, et Venemaa on tarninud Afganistanis tegutsevale äärmusrühmitusele Taliban moodsamat relvastust. Nii Afganistani võimud kui ka USA on Moskvat käesoleval aastal korduvalt süüdistanud Talibani relvastamises, Venemaa esindajad on aga kõik sellised väited tagasi lükanud.

Eesti võrkpallifännidEesti võrkpallifännid
Eestist sõidab võrkpalli EM-finaalturniirile ligi 1500 fänni

Kuni juuni lõpuni oli Eesti võrkpallisõpradel võimalus osta Eesti võrkpallikoondise EM-i alagrupimängude pileteid ainult Eesti fännidele reserveeritud sektoritesse. Fännid kasutasid võimalust aktiivselt, augusti lõpus sõidab rahvuskoondisele kaasa elama umbes poolteist tuhat poolehoidjat.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.