Presidendivalimiste riigikogu hääletusvooru kandidaadid on registreeritud ({{commentsTotal}})

{{1472387554000 | amCalendar}}

Vabariigi valimiskomisjon registreeris presidendikandidaatideks riigikogu esimeses hääletusvoorus Mailis Repsi, Allar Jõksi ja Eiki Nestori.

„Kõik kolm kandidaati on sünnilt Eesti kodanikud, nad on kinnitanud oma nõusolekut Vabariigi Presidendiks kandideerida ning neil oli täidetud seadusest tulenev nõue omada vähemalt 21 Riigikogu liikme toetust,” sõnas Vabariigi Valimiskomisjoni esimees Meelis Eerik.

Repsi esitasid presidendikandidaadiks 27, Jõksi 21 ja Nestori 43 Riigikogu liiget.

Vabariigi Presidendi valimise esimene voor toimub riigikogus homme, 29. augustil kell 13. Valituks osutub kandidaat, kes kogub vähemalt Riigikogu 2/3 koosseisu ehk 68 saadiku toetuse.

Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse teisipäeval, 30. augustil kell 12 teine hääletusvoor, kuhu saab kandidaate registreerimiseks esitada sama päeva hommikul kell 8 – 10. Vabariigi valimiskomisjoni koosolek, kus registreeritakse kandidaadid teise hääletusvooru toimub kell 11.

Kui ka teise vooru järel Vabariigi President ei selgu, toimub samal päeval kell 16 kolmas voor, kuhu pääsevad teises voorus kaks enim hääli saanud kandidaati.

Kui Vabariigi Presidenti riigikogus ei valita, kutsub riigikogu esimees kokku valimiskogu, mis koosneb 101 riigikogu liikmest ning 234 kohaliku omavalitsuse volikogu esindajast.

Toimetaja: Marju Himma



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: