Saksamaale oodatakse tänavu 300 000 asüülitaotlejat
Saksamaale on sel aastal oodata kuni 300 000 varjupaigataotlejat, see on kolmandiku võrra vähem 2015. aasta rändekriisi rekordarvust, ütles föderaalne migratsiooni- ja põgenikeamet (BAMF).
BAMF-i direktor Frank-Jürgen Weise ütles, et Saksamaa suudab tänu tugevale majandusele ja migratsiooniteenistustuste tõhustamisele kõik uustulnukad vastu võtta ja neile ühiskonnas koha leida, eriti kui tulijate arv peaks jääma väiksemaks kui eelmisel aastal.
"Me valmistume sel aastal võtmavastu 250 000 - 300 000 põgenikku," ütles ta.
"Me suudame kindlustada optimaalsed teenused kuni 300 000-le. Kui peaks tulema rohkem inimesi, paneb see meid surve alla, siis peame minema üle niinimetatud kriisimoodulile. Aga isegi siis ei teki sellist olukorda nagu eelmisel aastal."
Möödunud aastal saabus Saksamaale ligi 1,1 miljonit asüülitaotlejat, mis oli tõsiseks katsumuseks nii riigi majandusele kui bürokraatiaaparaadile.
Weise sõnul on BAMF välja selgitanud, et paljud migrandid registreeriti mitu korda, mistõttu jääb 2015. aastal Saksamaale saabunud asüülitaotlejate täpsustatud arv ilmselt alla miljoni.
Niinimetatud Balkani marsruudi sulgemine ja Euroopa Liidu rändelepe Türgiga on vähendanud tänavu märgatavalt Lähis-Idast ja Afganistanist Euroopasse saabunud migrantide arvu.
Weise sõnul on põgenikeamet teinud suuri edusamme riigile esitatud asüülitaotluste läbivaatamisel, ent järelejäänud 530 000 taotlust ei jõuta enne aasta lõppu läbi vaadata.
Nende, kel lubatakse Saksamaale jääda, lõimimine tööturule kujuneb "kulukaks ja kalliks", lausus ta, lisades, et on siiski pika perspektiivi suhtes optimistlik.
"Me suudame seda," ütles Weise kantsler Angela Merkeli rändekriisi haripunkti aegset sõnumit korrates. "Palju sellest, mis alguses halvasti läks, oleme suutnud viimaks päris hästi ära teha. Saksa majandus on hea, tänu jumalale, mistõttu saame seda endale lubada," sõnas BMAF-i direktor.
Saksa valitsuse läinud aasta septembris tehtud otsus loobuda Süüria päritolu asüülitaotlejate tagasisaatmisest esimesse EL-i riiki, kuhu nad sisenesid, on toonud Saksa ühiskonnas välja teravad vastuolud.
Merkel ei ole veel teatanud, kas kavatseb järgmisel sügisel peetavatel üldvalimistel neljandaks ametiajaks kantsleriks pürgida.
Bild am Sonntagi teatel näitab hiljutine uuringufirma Emnid küsitlus, et 50 protsenti vastanuist ei pooldanud Merkeli järgmist nelja-aastast ametiaega ning 42 protsenti eelistas kristlike demokraatide juhi jätkamist kantslerina.
Toimetaja: Merilin Pärli
Allikas: BNS