Saksamaale oodatakse tänavu 300 000 asüülitaotlejat ({{commentsTotal}})

Infovoldikud Saksamaale saabuvatele pagulastele.
Infovoldikud Saksamaale saabuvatele pagulastele. Autor/allikas: John MacDougall/AFP/Scanpix

Saksamaale on sel aastal oodata kuni 300 000 varjupaigataotlejat, see on kolmandiku võrra vähem 2015. aasta rändekriisi rekordarvust, ütles föderaalne migratsiooni- ja põgenikeamet (BAMF).

BAMF-i direktor Frank-Jürgen Weise ütles, et Saksamaa suudab tänu tugevale majandusele ja migratsiooniteenistustuste tõhustamisele kõik uustulnukad vastu võtta ja neile ühiskonnas koha leida, eriti kui tulijate arv peaks jääma väiksemaks kui eelmisel aastal.

"Me valmistume sel aastal võtmavastu 250 000 - 300 000 põgenikku," ütles ta.

"Me suudame kindlustada optimaalsed teenused kuni 300 000-le. Kui peaks tulema rohkem inimesi, paneb see meid surve alla, siis peame minema üle niinimetatud kriisimoodulile. Aga isegi siis ei teki sellist olukorda nagu eelmisel aastal."

Möödunud aastal saabus Saksamaale ligi 1,1 miljonit asüülitaotlejat, mis oli tõsiseks katsumuseks nii riigi majandusele kui bürokraatiaaparaadile.

Weise sõnul on BAMF välja selgitanud, et paljud migrandid registreeriti mitu korda, mistõttu jääb 2015. aastal Saksamaale saabunud asüülitaotlejate täpsustatud arv ilmselt alla miljoni.

Niinimetatud Balkani marsruudi sulgemine ja Euroopa Liidu rändelepe Türgiga on vähendanud tänavu märgatavalt Lähis-Idast ja Afganistanist Euroopasse saabunud migrantide arvu.

Weise sõnul on põgenikeamet teinud suuri edusamme riigile esitatud asüülitaotluste läbivaatamisel, ent järelejäänud 530 000 taotlust ei jõuta enne aasta lõppu läbi vaadata.

Nende, kel lubatakse Saksamaale jääda, lõimimine tööturule kujuneb "kulukaks ja kalliks", lausus ta, lisades, et on siiski pika perspektiivi suhtes optimistlik.

"Me suudame seda," ütles Weise kantsler Angela Merkeli rändekriisi haripunkti aegset sõnumit korrates. "Palju sellest, mis alguses halvasti läks, oleme suutnud viimaks päris hästi ära teha. Saksa majandus on hea, tänu jumalale, mistõttu saame seda endale lubada," sõnas BMAF-i direktor.

Saksa valitsuse läinud aasta septembris tehtud otsus loobuda Süüria päritolu asüülitaotlejate tagasisaatmisest esimesse EL-i riiki, kuhu nad sisenesid, on toonud Saksa ühiskonnas välja teravad vastuolud.

Merkel ei ole veel teatanud, kas kavatseb järgmisel sügisel peetavatel üldvalimistel neljandaks ametiajaks kantsleriks pürgida.

Bild am Sonntagi teatel näitab hiljutine uuringufirma Emnid küsitlus, et 50 protsenti vastanuist ei pooldanud Merkeli järgmist nelja-aastast ametiaega ning 42 protsenti eelistas kristlike demokraatide juhi jätkamist kantslerina.

Toimetaja: Merilin Pärli

Allikas: BNS



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema