Tänavused kaunid kodud said pärjatud ({{commentsTotal}})

{{1472400032000 | amCalendar}}

President Toomas Hendrik Ilves tunnustas täna Põlvamaal Moostes üleriigilise konkursi „Eesti kaunis kodu" võitjaid, tõdedes oma kõnes, et Eesti on viimase kümne aastaga saanud palju enam korda. 

19. korda toimunud konkrussil jagati välja 65 tiitlit nii ühepereelamutele, aga ka avalikele hoonetele, spordirajatistele ja tööstusmastikele.Teist korda anti välja ka energiasäästliku kauni kodu tiitel. Tulevikus plaanitakse tiitlite hulka lisada ka targa maja kauni kodu tiitel. 19 aasta jooksul on kokku tunnustatud 1258 kaunist kodu üle Eesti, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Koduõued, külad või linnad ei ole muutunud pelgalt kaunimaks, vaid kõike seda tehakse palju teadlikumalt, mõeldes elukeskkonnale ja mõeldes eeskätt just inimestele. Mõeldes sellele, kuidas on sõbralikum ning säästlikum elada, mõeldes tulevikule," ütles president Ives oma kõnes parematele kodukaunistajatele.

"Meeldiv on, et sel aastal oli meil [konkursil] kaks tervisespordirajatist ka kaks tööstusmaastikku. Möödunud aastal ei olnud meil ühtegi tööstusmaastikku, sel aastal tuli lausa kaks," kiitis kodukaunistamise ühenduse esimees Arvi Altmäe.

Ida-Virumaa kauneim aed valmis kümme aastat

Ida-Virumaa tänavuaastane kauneim kodu asub Vaivaras. Kümne aasta eest kasvasid seal eelmisest majaperemehest maha jäänud ehitusmaterjalide, prahi- ja mullahunnikute vahel vaid malts ja nõgesed. Perekond Tšudakovide käe all ja ennekõike perenaise eestvõttel on see tühermaa muutunud maitsekaks ja stiilseks aiaks.

"Sellest kõigest siin on minu osa ehk vaid kümnendik. Üheksa kümnendikku on tema kätetöö," kiitis Narva karjääri mäeinsenerina leiba teeniv Sergei Tšudakov abikaasa kätetööd. "Tema poolt välja mõeldud ja tema kätega tehtud. Ennekõike on need siin tema ideed ja tegemised. On imeline, et minu kõrval on selline kaaslane, kellel on annet luua sellist ilu."

Sergei meenutas, et nende aiakujunduse algaegadel küsiti neilt tihti, miks nad oma vaba aja aeda matavad, selmet normaalsete inimeste kombel puhata ja reisida.

"See oli pikk maraton, kümme aastat. Otsustasime, et teeme selle siin korda ja küll siis on aega õlut juua, kalal käia ja välismaale maailma avastama sõita," muheles peremees.

Viimasel ajal on ka Tšudakovide naabrid, kes esialgu nende tegemiste üle nende isemoodi aias kahtlevalt päid vangutasid, asunud oma majaümbrusi kaunistama.

Tööstusmaastikud kui iluobjektid

„Eesti kaunis kodu" konkrusil sai parima tööstusmaastiku auhinna Läänemaal Lihulas tegutseva osaühingu Narma vaibavabriku kõrval ka Põlvamaal asuv Koidula raudteepiirijaam. Piirijaama puhul tõsteti esile hästi läbi mõeldud projekti, mis muudab kogu kompleksi samaegselt nii funktsionaalseks kui ka energiasäästlikuks ja keskkonnasõbralikuks.

Koidula puhul tekib paratamatult küsimus, kas miljard investeeriti selleks, et me saaks lihtsalt ühe ilusa objekti, sest tema funktsionaalsus on hetkel väga madal.

Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts osalt nõustus: "Kurb on selles mõttes, et investeeringud on tehtud ja täna nad nii põhjalikku või nii laialdast kasutust ei leia, kui võiksid, aga kindlasti me oleme optimistlikud, et majanduses ja maailmas käivad kõik asjad tsükliliselt, nii et küllap leitakse ka Koidula jaamale järjest rohkem kasutust tulevikus. Nii et ei ta kindlasti seisma niisama sinna ei jää."

Toimetaja: Merilin Pärli



Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.
Fotod ja video: Soome merevägi ja Yle käisid Vene hiigellaevu jälgimas

Soome merevägi ja rahvusringhääling Yle pildistasid ning filmisid esmaspäeval kaht Soome lahele saabunud suurt Vene sõjalaeva - tuumaallveelaeva Dmitri Donskoi ja lahinguristlejat Pjotr Veliki, mis liikusid Helsingi lähistel rahvusvahelistes vetes Kroonlinna poole.

Savisaar TallinnasSavisaar Tallinnas
Fotod: Edgar Savisaar kohtus Tallinnas Urmi Reindega

Tallinna linnapea ametist kõrvaldatud Keskerakonna endine esimees Edgar Savisaar kohtus esmaspäeval ajalehe Kesknädal kunagise peatoimetaja Urmi Reindega.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema