Lennukisse sattunud näriline sundis Air France'i lendu edasi lükkama ({{commentsTotal}})

Pilt on illustratiivne.
Pilt on illustratiivne. Autor/allikas: AP/Scanpix

Väike näriline, ilmselt hiir, sundis Bamakost Pariisi suunduma pidanud lennu väljumise mitmeks tunniks edasi lükkama, teatas lennufirma Air France.

Soovimatu reisija lennukilt mahatõstmine võttis mitu tundi ning selleks ajaks, kui näriline oli lennukilt ära viidud, olid piloodid ületanud lubatud töötunnid, ütles Air France'i pressiesindaja.

Lennuk pidi Pariisi poole teele asuma laupäeva varahommikul, ent pole endiselt Bamakost lahkunud. Lennuk peaks uuesti startima täna õhtul.

"Air France kahetseb selle olulise viivituse põhjustatud ebamugavusi ja tuletab meelde, et reisijate ja meeskonna turvalisus on firma tähtsaim prioriteet," teatas lennufirma avalduses.

Hiired ja teised närilised kujutavad lennukitele tõsist ohtu, sest nad võivad näksida elektrikaableid.

Toimetaja: Merilin Pärli

Allikas: BNS



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: