ETV presidendidebatil valitsesid suurimad vahed suhtumises pagulastesse ({{commentsTotal}})

ERRi presidendivalimiste debatil said Eesti-sisesed teemad tunduvalt suurema mahu kui on presidendi reaalne võim nendes valdkondades. Suurimad vahed Allar Jõksi, Siim Kallase, Eiki Nestori ja Mailis Repsi vahel tulid siiski välja suhtumises Venemaasse ja pagulastesse.

”Viimased 10 aastat on valitsenud olukord, kus Keskerakond on olnud paha, täna on see EKRE. Mina üritan hoida häid suhteid kõigi erakondadega, teiste hulgas ka Keskerakonnaga. Uks peab olema lahti kõigi erakondade jaoks, kes mingit ühiskonnagruppi esindavad,” deklareeris Siim Kallas (RE).

Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor tõi lisaks mängu ka võrdsuse ning vastandumise vähendamise vajaduse.

”Erakonnad saavad riigikogus omavahel tegelikult hästi läbi, nad on ainult konkurendid. Vastandumine ühiskonnas on palju suurem probleem. Üks asi on viimase aja uued teemad, mis on osa rahvast isegi kartma pannud – neid hirme saab leevendada, kui asju rahulikult seletada. Teine vastandumine on aga tekkinud sellele pinnale, et on justkui eliit Toompeal ja siis inimesed, kes elavad mingit hoopis muud elu.”

Allar Jõksi (VE+IRL) sõnul ei ole ignorantsus Eesti poliitikast kuhugi kadunud ja see on ka põhjus, miks ta presidendiks kandideerib. Üks konkreetne samm presidendina oleks tema sõnul valimiste eel sisevaenlase konstrueerimise vältimine.

Jõksi ja Nestori vahele sugenes debati käigus väitlus presidendi rolli üle seaduste väljakuulutajana. Kui Nestori sõnul peab president välja kuulutama iga seaduse, mis ei ole põhiseadusega vastuolus – isegi kui see talle mingil põhjusel ei meeldi –, siis Jõks tuletas meelde, et põhiseaduse kommenteeritud väljaanne võimaldab ka poliitilise veto.

”Poliitiline veto on täitsa õige asi. Seda kasutatakse siis, kui on vaja kaitsta opositsiooni õigusi. Kui nendest sõidetakse üle, sidudes näiteks seaduseelnõud usaldushääletusega, siis tuleb presidendil sekkuda,” seletas Jõks.

”Kodakondsus pole sotsiaalne hüve”

Eesti venekeelset elanikkonda mõistsid oma sõnavõttudes kõik neli debatil osalejat, kuid Allar Jõks kahtles teistest enam topeltkodakondsuses.

”Ka venekeelne elanikkond elab täpselt samasugust elu nagu me kõik. Sotsiaal- ja majanduspoliitika, laste tulevik ja vanurite hooldus – need on teemad, millest nendega rääkida, ja veel parem, kui seda vahepeal ka vene keeles teha,” rääkis Mailis Reps (KE).

Seda, et Eestis ei tohi olla esimese ja teise sordi kodanikke, toonitas ka Siim Kallas. Tema seisukoht topeltkodakondsuse osas pole presidendiralli käigus muutunud.

”Meie kodakondsusseadus on põhiseadusega vastuolus. Põhiseadus ütleb, et sünnijärgset kodakondsust ei saa kelleltki võtta, aga kodakondsusseadus, et kahte ei või olla.”

Allar Jõks kahtles, kas on ikka õige, et vaba topeltkodakondsuse saaks kõik Eestis elavad inimesed, kellel on juba Vene kodakondsus.

”Kodakondsus pole sotsiaalne hüve. Olen mures selle pärast, et niimoodi kahekordistame inimeste hulga, kellele Venemaa võiks roheliste inimestega appi tulla.”

Mailis Repsi sõnul on presidendi asi selgeks teha, miks ei ole paljud noored inimesed võtnud Eesti kodakondsust, kuigi näiteks keele- ja muud nõuded neid ei takista.

”See on emotsionaalne otsus, ning presidendi ülesanne on küll selgeks teha, mis on see põhjus, mis on see emotsioon seal taga.”

”Venemaaga ei saa suhelda enesepettuse pinnalt”

Suhted Venemaaga peaksid Allar Jõksi hinnangul põhinema kainel analüüsil.

”Venemaaga suhtlemisel ei tohiks petta ennast usuga, et väikeste sammudega saavutame paremad suhted. Piirilepinguga kujutasime ette, et kui jätame Tartu rahu preambulist välja, siis saavutame sellega midagi, aga ei,” märkis Jõks ning viitas, et piirilepingu ratifitseerimisseaduse maabumine presidendi lauale oleks koht väärtuspõhiseks välispoliitikaks.

Mailis Repsi sõnul tuleb loomulikult Venemaaga suhelda ning ”presidendil on ainulaadne ajalooline hetk see samm astuda”. Siim Kallas aga tunnistas, et suhtuks positiivselt isegi Venemaa äsjasesse kutsesse minna Moskvasse arutama lennuliiklust Läänemere kohal ja muid küsimusi.

”Transponderid on väga oluline lennuturvalisusküsimus.”

Repsi sõnul on tema presidendiprogrammis endiselt sees ka USA ja Venemaa presidendi Eestis kohtumise idee.

”Rahvale valetati pagulaste kohta kaua”

Immigratsiooniteemal peatudes väitis Reps, et sellega seoses ”valetati rahvale väga pikalt”.

”Kes seda tegid? Valitsevad erakonnad. Peaminister suutis igal pressikonverentsil erinevat juttu rääkida, siseminister ka. Võimalik tõesti, et ei teatud täpselt, mis ja kuidas, aga siis oleks pidanud ka nii ütlema. President peab hakkama ausalt inimestega rääkima, tõdes Reps.

Ta lisas, et Eestile kokku lepitud pagulaste ümberpaigutamiskvoodiga ei pruugi sisseränne kaugeltki piirduda. ”Liikvele võivad minna terved kogukonnad ja kogukondade suurus on 10 000 inimest. See pettis ära ka soomlased, kes ei osanud läinud aastal midagi sellist oodata.”

Nestori sõnul võtab Eesti vastu 550 inimest kahe aasta jooksul. ”Kõik sõltub meist endist, kuidas me suudame nendega hakkama saada. Need inimesed ei ole ju kodunt lahkunud niisama, vaid seetõttu, et seal pole võimalik elada. Anname neile siis võimaluse.”

Eiki Nestor kordas ka oma Vikerraadio ”Reporteritunnis” kõlanud repliiki, et varsti söövad siia tulnud pagulased sealiha, mille peale Reps vastas väitega, et varsti korjatakse sealiha koolide menüüst hoopis ära.

Siim Kallas toonistas, et tuleb õppida teiste riikide, näiteks Belgia vigadest: ”Belgias juhtus nii, et immigrandid lasti sisse ja jäeti omapäi. Siis tekkis arusaam, et neile kehtivad justkui eraldi seadused – et kui isa tapab tütre ära, siis neil justkui olekski nii kombeks.”



"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

FC Flora - FC LevadiaFC Flora - FC Levadia
TÄNA OTSE | A. Le Coq Arenal kohtuvad Levadia ja Trans

Täna algusega kell 19.25 algab ETV2 vahendusel jalgpalli Premium liiga mäng Tallinna Levadia - Narva Trans. Kohtumist kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Jan Harend, stuudios on Alvar Tiisler.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Õlle väljapanek kaupluses.Õlle väljapanek kaupluses.

Õlletootjad ennustavad: Eestis on õlu varsti kolm korda kallim kui Lätis

Eesti suurimad õlletootjad, Saku õlletehas ja A. Le Coq ennustavad, et seoses aktsiisitõusuga hakkab Eestis õlu varsti maksma ligi kolm korda enam kui Lätis. 2020. aastal võib pooleliitrine õlu poes maksta juba üle kahe euro.

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Võistlustöö "New Balance"Võistlustöö "New Balance"
Fotod: Vanasadama silla arhitektuurikonkursi võitis Hollandi-Läti büroo

Tallinna Sadam avaldas reedel Vanasadamasse Admiraliteedi basseinile rajatava jalakäijate silla arhitektuurivõistlused võitjad. Edukaks osutus Hollandi ja Läti arhitektide tandemi SIA Witteveen + Bos Latvia võistlustöö märksõnaga "New Balance 100".

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema