ETV presidendidebatil valitsesid suurimad vahed suhtumises pagulastesse ({{commentsTotal}})

ERRi presidendivalimiste debatil said Eesti-sisesed teemad tunduvalt suurema mahu kui on presidendi reaalne võim nendes valdkondades. Suurimad vahed Allar Jõksi, Siim Kallase, Eiki Nestori ja Mailis Repsi vahel tulid siiski välja suhtumises Venemaasse ja pagulastesse.

”Viimased 10 aastat on valitsenud olukord, kus Keskerakond on olnud paha, täna on see EKRE. Mina üritan hoida häid suhteid kõigi erakondadega, teiste hulgas ka Keskerakonnaga. Uks peab olema lahti kõigi erakondade jaoks, kes mingit ühiskonnagruppi esindavad,” deklareeris Siim Kallas (RE).

Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor tõi lisaks mängu ka võrdsuse ning vastandumise vähendamise vajaduse.

”Erakonnad saavad riigikogus omavahel tegelikult hästi läbi, nad on ainult konkurendid. Vastandumine ühiskonnas on palju suurem probleem. Üks asi on viimase aja uued teemad, mis on osa rahvast isegi kartma pannud – neid hirme saab leevendada, kui asju rahulikult seletada. Teine vastandumine on aga tekkinud sellele pinnale, et on justkui eliit Toompeal ja siis inimesed, kes elavad mingit hoopis muud elu.”

Allar Jõksi (VE+IRL) sõnul ei ole ignorantsus Eesti poliitikast kuhugi kadunud ja see on ka põhjus, miks ta presidendiks kandideerib. Üks konkreetne samm presidendina oleks tema sõnul valimiste eel sisevaenlase konstrueerimise vältimine.

Jõksi ja Nestori vahele sugenes debati käigus väitlus presidendi rolli üle seaduste väljakuulutajana. Kui Nestori sõnul peab president välja kuulutama iga seaduse, mis ei ole põhiseadusega vastuolus – isegi kui see talle mingil põhjusel ei meeldi –, siis Jõks tuletas meelde, et põhiseaduse kommenteeritud väljaanne võimaldab ka poliitilise veto.

”Poliitiline veto on täitsa õige asi. Seda kasutatakse siis, kui on vaja kaitsta opositsiooni õigusi. Kui nendest sõidetakse üle, sidudes näiteks seaduseelnõud usaldushääletusega, siis tuleb presidendil sekkuda,” seletas Jõks.

”Kodakondsus pole sotsiaalne hüve”

Eesti venekeelset elanikkonda mõistsid oma sõnavõttudes kõik neli debatil osalejat, kuid Allar Jõks kahtles teistest enam topeltkodakondsuses.

”Ka venekeelne elanikkond elab täpselt samasugust elu nagu me kõik. Sotsiaal- ja majanduspoliitika, laste tulevik ja vanurite hooldus – need on teemad, millest nendega rääkida, ja veel parem, kui seda vahepeal ka vene keeles teha,” rääkis Mailis Reps (KE).

Seda, et Eestis ei tohi olla esimese ja teise sordi kodanikke, toonitas ka Siim Kallas. Tema seisukoht topeltkodakondsuse osas pole presidendiralli käigus muutunud.

”Meie kodakondsusseadus on põhiseadusega vastuolus. Põhiseadus ütleb, et sünnijärgset kodakondsust ei saa kelleltki võtta, aga kodakondsusseadus, et kahte ei või olla.”

Allar Jõks kahtles, kas on ikka õige, et vaba topeltkodakondsuse saaks kõik Eestis elavad inimesed, kellel on juba Vene kodakondsus.

”Kodakondsus pole sotsiaalne hüve. Olen mures selle pärast, et niimoodi kahekordistame inimeste hulga, kellele Venemaa võiks roheliste inimestega appi tulla.”

Mailis Repsi sõnul on presidendi asi selgeks teha, miks ei ole paljud noored inimesed võtnud Eesti kodakondsust, kuigi näiteks keele- ja muud nõuded neid ei takista.

”See on emotsionaalne otsus, ning presidendi ülesanne on küll selgeks teha, mis on see põhjus, mis on see emotsioon seal taga.”

”Venemaaga ei saa suhelda enesepettuse pinnalt”

Suhted Venemaaga peaksid Allar Jõksi hinnangul põhinema kainel analüüsil.

”Venemaaga suhtlemisel ei tohiks petta ennast usuga, et väikeste sammudega saavutame paremad suhted. Piirilepinguga kujutasime ette, et kui jätame Tartu rahu preambulist välja, siis saavutame sellega midagi, aga ei,” märkis Jõks ning viitas, et piirilepingu ratifitseerimisseaduse maabumine presidendi lauale oleks koht väärtuspõhiseks välispoliitikaks.

Mailis Repsi sõnul tuleb loomulikult Venemaaga suhelda ning ”presidendil on ainulaadne ajalooline hetk see samm astuda”. Siim Kallas aga tunnistas, et suhtuks positiivselt isegi Venemaa äsjasesse kutsesse minna Moskvasse arutama lennuliiklust Läänemere kohal ja muid küsimusi.

”Transponderid on väga oluline lennuturvalisusküsimus.”

Repsi sõnul on tema presidendiprogrammis endiselt sees ka USA ja Venemaa presidendi Eestis kohtumise idee.

”Rahvale valetati pagulaste kohta kaua”

Immigratsiooniteemal peatudes väitis Reps, et sellega seoses ”valetati rahvale väga pikalt”.

”Kes seda tegid? Valitsevad erakonnad. Peaminister suutis igal pressikonverentsil erinevat juttu rääkida, siseminister ka. Võimalik tõesti, et ei teatud täpselt, mis ja kuidas, aga siis oleks pidanud ka nii ütlema. President peab hakkama ausalt inimestega rääkima, tõdes Reps.

Ta lisas, et Eestile kokku lepitud pagulaste ümberpaigutamiskvoodiga ei pruugi sisseränne kaugeltki piirduda. ”Liikvele võivad minna terved kogukonnad ja kogukondade suurus on 10 000 inimest. See pettis ära ka soomlased, kes ei osanud läinud aastal midagi sellist oodata.”

Nestori sõnul võtab Eesti vastu 550 inimest kahe aasta jooksul. ”Kõik sõltub meist endist, kuidas me suudame nendega hakkama saada. Need inimesed ei ole ju kodunt lahkunud niisama, vaid seetõttu, et seal pole võimalik elada. Anname neile siis võimaluse.”

Eiki Nestor kordas ka oma Vikerraadio ”Reporteritunnis” kõlanud repliiki, et varsti söövad siia tulnud pagulased sealiha, mille peale Reps vastas väitega, et varsti korjatakse sealiha koolide menüüst hoopis ära.

Siim Kallas toonistas, et tuleb õppida teiste riikide, näiteks Belgia vigadest: ”Belgias juhtus nii, et immigrandid lasti sisse ja jäeti omapäi. Siis tekkis arusaam, et neile kehtivad justkui eraldi seadused – et kui isa tapab tütre ära, siis neil justkui olekski nii kombeks.”



Reformierakonna valimiskampaania algus TallinnasReformierakonna valimiskampaania algus Tallinnas
Kantar Emori uuring: Reformierakonna toetus jätkab kasvu

Augustis oli Eesti populaarseim partei taas Reformierakond, mille toetus on viimase kolme kuu jooksul järjekindlalt kasvanud, selgub uuringufirma Kantar Emor BNS-i ja Postimehe tellimusel läbi viidud erakondade toetuse uuringust.

Uuendatud: 10:30 
ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Helsingi sadam.Helsingi sadam.
Soome-Eesti laevareisijate arv on esimest korda suurem Soome-Rootsi suunast

Soome transpordiameti teatel on Eestisse suunduva mereliikluse reisijate arv esimest korda ajaloos suurem kui Rootsi suunduvatel laevadel reisivate inimeste arv.

Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.

Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

Urmas RaagUrmas Raag
EM-il märaga võistlev Raag: täkud võivad hakata mõtlema kuust ja päikesest

Takistussõitja Urmas Raag alustas juba möödunud nädalavahetusel oma ratsu Ibellega teed Rootsi Göteborgi, kus nädala pärast astutakse üles Euroopa meistrivõistlustel.

Urmas SõõrumaaUrmas Sõõrumaa
Linnapeakandidaadid vastavad | Savisaare vari Sõõrumaa valimisliidu kohal

Urmas Sõõrumaa initsiatiivil loodud valimisliit “Tegus Tallinn” on poliitikute jaoks tundmatu suurus. Suve alguses sündinud liit pole nimekirja ega programmi avalikustanud, kuid Kristen Michal, Rainer Vakra ja Martin Helme usuvad, et ettevõtjate liit soovib kinnistada Keskerakonna võimu. 

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.