EKSPERTKOGU: ETV presidendikandidaatide debati võitis Kallas, teiseks tuli Nestor ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Ülo Josing

Argumenteerimisoskust ja sisukust, välispoliitilist tugevust ning Eesti venekeelse elanikkonna kõnetamist hinnanud ERR.ee ekspertkogu hinnangul sai ETV presidendivalimiste debatis kõige paremini hakkama Siim Kallas, kuigi Eiki Nestor pakkus kõva konkurentsi.

Argumentatsioon, sisukus, retoorika
Hindas: Anna Karolin, väitluskoolitaja, moderaator ja riigiteadlane

Presidendikandidaatide debati argumentatsiooni taset on keeruline hinnata, sest tegemist enamjaolt reaktiivsete vastustega piiratud aja jooksul ning aega oma seisukohti tõestada napib. Nii hindan muuseas ka seda, kui hästi ja sisuliselt kandidaadid oma sõnavõttudega Eesti ühiskonna probleeme tabada suudavad. Teatav subjektiivsus on vältimatu.

Allar Jõks

Poliitilise uustulnukana oli Jõksi esitus teistega võrreldes retooriliselt küll püüdlik, aga kohati sõnu otsiv, mugavusest jäi puudu. Jõksi sõnavõtud sidusid küsitava küsimuse mitmel korral tema enda isiku ja saavutuste või õigusliku vaatenurgaga, mis on küll levinud retooriline võte, aga võttis ära võimaluse oma argumenteerimisoskuseid näidata. Mitmes kohas mainis enda avatud seiskohti (pagulased, kvalifitseeritud tööjõud), mis tema kandidatuuri pooldajaid arvestades üllatavalt julge. Küsimusi tekitas poliitilise veto kasutamise pooldamine ning rünnak Reformierakonna suunas „riigi vaenlaseks“ tembeldamise osas. Kui võimalik, ootan vähem erakondadega vastanduvaid seisukohti (mis ka kõigile juba teada) ja rohkem sisukaid mõtteid Eesti riigi ja ühiskonna juhtimise teemal presidendi rollis.

Siim Kallas

Jõulised sisukad, veidi kärsitud ja kohati tegevpoliitikasse kalduvad seisukohavõtud. Vastas küsimustele jälgitavalt ja köitvalt, ent vajaliku intellektuaalse nüansiga. Aeg-ajalt kaldus sarnaselt Nestori ja Jõksiga oma saavutuste meeldetuletamisse, negatiivselt paistis silma alkoholi teemaline kommentaar ja ideede nõukogulikuks sildistamine. Mulle meeldis, et Kallas julges teha taktikalisi mööndusi – kriitikat võimuerakondade suunal osa erakondadest välistamise kohta ning märkuse tervishoiusüsteemi paindlikkuse kohta. Kallas tõstatas teistest enam riigijuhtimise ja erakondade ühendamise teemasid. Minu jaoks tekitab veel küsimusi Kallase suutlikkus rahvaga empaatiliselt suhelda ning olla sotsiaalmajandusliku ebavõrdsuse teemal usaldusväärse lepitaja rollis.

Mailis Reps

Minu jaoks kergelt clintonlik ja retooriliselt väga tugev ning kõige enesekindlam esitus. Repsi seisukohad kajastasid kindlasti ta valijaskonna seisukohti ning mainitud said paljud teiste kandidaatide poolt vähem tähelepanu saanud mured (vaesus ja toimetulek, võõrandumine). Reps suutis Keskerakonna klassikalised teemad üha rohkem presidenditööga ära siduda, rääkides näiteks kuulamisest ja tõstatamisest. Samas kaldus Reps oma väidetes presidendi funktsioonist päevapoliitilisse kriitikasse, tekitades tugeva kahtluse enda võimekuse osas teha erakondadega koostööd või olla rahva ühendaja (st võimuga, mitte võimu vastu). Pagulastest rääkides kasutas Reps argumentum ad baculum (häda tuleb) demagoogiavõtet (sealiha ja koolitoit) ning esitas valeväiteid valitsuse seisukohtade osas pagulaskriisi kohta.

Eiki Nestor

Valimisdebattides osalemine paistab olevat Eiki Nestori põhjendamisoskustele ja motivatsioonile hästi mõjunud. Olgugi et sõnavõtud tundusid aeg-ajalt liiga pikad, olid need sisukad ja arusaadavad, intellektuaalselt mitmekihilised selgitused. Nestor käsitles oma vastuste raames sageli ka presidendi rolli sisuliselt õiglaselt ning mitmel korral täiendas teiste kandidaatide sõnavõtte—tõi debatti sisu juurde. Nestorilt soovinuks rohkem täpsust, konkreetsust ja teravust. Presidendi tööülesandeid vaadates tekitab kõige rohkem küsimusi Nestori võimekus olla erakondade jaoks tõsiseltvõetav autoriteet ja õigel hetkel piisavalt karm.

Välispoliitika
Hindas: Erkki Bahovski, Diplomaatia peatoimetaja

Mul ei ole kahtlust, et ETV presidendidebatis osalenud saavad kõik Eesti rahvusvahelise esindamisega hakkama. Mõnel on küll välispoliitiline pagas suurem, kuid kõigil on rahvusvahelise suhtlemise kogemus. Abiks on muidugi ka protokolliosakond ja Eesti üldine hea maine Läänes.

Kõik puudutasid välis- ja julgeolekupoliitikas olulisi tahke, ehkki – nagu ka sisepoliitikas – jäi suhteliselt arusaamatuks, mida president kui institutsioon saaks nende probleemide lahendamisel ära teha. Enamik välispoliitilisi probleeme on valitsuse lahendada ja president täidab üksnes esindusfunktsiooni.

Siiski tõstaksin esile Eiki Nestori ja Siim Kallase märkusi ses osas, mis puudutasid tähtsate välisprobleemide viimist rahvani. Nestor tõi hea näitena Arnold Rüütli, kes aitas enne Eesti ühinemist Euroopa Liiduga selgitada ühenduse kasulikkust laiemale auditooriumile. Ka tulevane president saaks seda teha, olgu probleemiks siis pagulased, Venemaa või midagi muud.

Oli märgata, et kõikidel kandidaatidel olid mingid oma teemad, mida taheti rõhutada. Mailis Reps soovis rõhutada pagulasprobleemi sisepoliitilisust, viidates väidetavale valetamisele. Nestor aga toonitas meie avatust pagulaste suhtes. Jõks aga tõi sisse tööjõu toomise vajalikkuse ning Kallas endise Euroopa Komisjoni transpordivolinikuna oskas kõige paremini selgitada lennuliikluse teemat. Nii et igaühele midagi.

Suhestumine vene kogukonnaga
Hindas: Ekaterina Taklaja, rus.err.ee vastutav toimetaja

Allar Jõks

Võib-olla on asi tema advokaaditaustas, aga Kallasega võrreldes rääkis pikalt ja keeruliselt. Lisaks paistsid ta jutust läbi IRL-i või lihtsalt natsionalistlikud veendumused. Jutt „rohelistest mehikestest” või sellest, et „mis juhtub siis, kui me anname topeltkodakondsuse Venemaa kodanikele” ei meeldiks kindlasti Eestis vene keelt kõnelevatele vähemustele.

Siim Kallas

Antud debati põhjal leiaks Kallas venekeelse kogukonnaga ühise keele praegustest presidendikandidaatidest kõige paremini. Ta oli vormis ja jättis soliidse mulje, rääkides lihtsalt, konkreetselt ja enesekindlalt. Kui viskas nalja, oli see asjakohane ja maitsekas – nii, nagu venelastele meeldib (osaliselt peitud selles ka president Putini populaarsuse saladus).

Venelastele meelepärastest ideest mainis Kallas valmidust normaalseteks suheteks Keskerakonnaga ning valmidust tavarahva heaolul silma peal hoida (lasteaedadega seoses). Venemaast ja temaga suhetest rääkis ta ettevaatlikult – „ma suhtuksin huviga Venemaa kutsele arutada lennuohutuse teemat” – nii et isegi kui ta suhtub Venemaasse mõnedes küsimustes kriitiliselt, et väljenda ta seda suhtumist agressiivselt ja moel, mis venelasi ärritaks.
Tema kahtlemata trumbiks on topeltkodakondsuse lubamise idee – „meil ei ole esimese ja teise sorti kodanikke”.

Eiki Nestor ja Mailis Reps – on jätnud võrdselt sümpaatse mulje.

Nestor tundus kuidagi väga „oma” ja lihtne. „Eesti president on kõikide rahvaste president, kes siin elavad” – ütles Nestor ja nii ta ka kõlas ja näis. Sümpaatne oli lihtne ja selge eneseväljendamine ja hästi deklareeritud veendumused.

Reps omalt poolt näitas, et keskerakondlasena tunneb ta venelaste muresid ja mõistab neid, toetas dialoogi Venemaaga ja kritiseeris natuke president Ilvest, kes venelaste seas populaarne ei ole. Samas jäi tal Kallase ja Nestoriga võrreldes natuke puudu soliidsust ja n-ö elutarkust. 



Liikluse rahustamine Valgevase tänava alguses.Liikluse rahustamine Valgevase tänava alguses.
Teadusuuringud: lamavad politseinikud tõstavad õhusaastet

Kalamajja, Pelgulinna ja mitmele poole mujale Tallinnas on viimasel ajal paigaldatud teekünnised ehk nn lamavad politseinikud. Eesmärk on rahustada liiklust ja vähendada sellega õnnetuste riski. Kuid autod peavad lamavate politseinike juures pidurdama ja kiirendama, mis omakorda toob kaasa õhusaaste kasvu.

Vladimir Putin saabus visiidile Soome.Vladimir Putin saabus visiidile Soome.

Putin käis Soome iseseisvuse juubelit tähistama

Neljapäeval külastab Soomet Venemaa president Vladimir Putin. Ametlikult on visiidi teemaks Soome iseseisvuse 100. aastapäev, kuid Vene riigipea vestles oma Soome kolleegi Sauli Niinistöga ka muudel teemadel.

Uuendatud: 18:05 
Viljandi TulevikViljandi Tulevik

OTSE 19.30: Kas Viljandi Tulevik suudab Levadiat üllatada?

Jalgpalli Premium liiga 21. voorus võtab liigatabeli viimaste hulka kuuluv Viljandi JK Tulevik vastu meistritiitlit jahtiva FC Levadia. Otseülekanne ETV2-s ja ERR-i spordiportaalis algab kell 19.30. Kommenteerib Tarmo Tiisler, stuudiovestlust juhib Aet Süvari.

"Rahu marsil" kasutatud plakatit võis näha ka Haabersti remmelga juures."Rahu marsil" kasutatud plakatit võis näha ka Haabersti remmelga juures.
Näiliselt arvukais "kaasmaalasi" kaitsvais ühinguis tegutseb käputäis isikuid

Eestis tegutseb arvukalt niinimetatud kaasmaalaste kaitsega tegelevaid mittetulundusühinguid, kelle hulgas on nii maksuvõlglasi kui ka neid, kellele annetuste ja toetustena jõuab aastas üle saja tuhande euro. Lähemalt vaadates ilmneb, et näiliselt suures hulgas ühingutes tegutseb vaid käputäis aktiviste ning kui üks MTÜ satub raskustesse, luuakse kiiresti uus "keha".

Jalgpalli rahvuskoondis tänavu märtsis.Jalgpalli rahvuskoondis tänavu märtsis.
Jalgpalliliit: kultuuri suursündmuse koht on rahvusringhäälingus

Jalgpalliliit toetab järgmise viie aasta jooksul rahvusringhäälingut sihtotstarbelise toetusega summas kuni 950 000 eurot, mille abil omandas ERR Euroopa rahvuskoondiste tippjalgpalli teleõigused kahe MM-turniiri vahelisel perioodil.

Uuendatud: 21:48 
ALGAB FOLK
A-WA! on araabiakeelne väljend millegi rõõmuga kinnitamiseks – eesti keeles võiks see olla umbes jaa! või jess! Sellise nime on endale võtnud õdede bänd Iisraelist.A-WA! on araabiakeelne väljend millegi rõõmuga kinnitamiseks – eesti keeles võiks see olla umbes jaa! või jess! Sellise nime on endale võtnud õdede bänd Iisraelist.
Kairi Leivo soovitused Viljandi folgiks

Täna saab alguse Viljandi pärimusmuusika festival. Äsja raamatu "Viljandi pärimusmuusika festivali lood" ilmutanud ning tänavu folgil õppepealiku rolli täitev Kairi Leivo andis festivaliks omapoolseid soovitusi.

uudised
Teisipäeval kohtusid Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni juures Liibüa rahvusvaheliselt tunnustatud valitsuse peaminister Fayez al-Sarraj (vasakul) ja Liibüa idaosas tegutsev kindral Khalifa Haftar (paremal).Teisipäeval kohtusid Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni juures Liibüa rahvusvaheliselt tunnustatud valitsuse peaminister Fayez al-Sarraj (vasakul) ja Liibüa idaosas tegutsev kindral Khalifa Haftar (paremal).
Prantsusmaa loob Liibüasse asüülitaotlejate keskused

Prantsusmaa rajab "sel suvel" Aafrika põhjarannikul Liibüas menetluskeskused asüülitaotlejatele, kes kavatsevad minna üle Vahemere Euroopasse, teatas Prantsuse president neljapäeval.

Uuendatud: 21:31 
HIV nakatatud T-lümfotsüüt ehk T-rakk.HIV nakatatud T-lümfotsüüt ehk T-rakk.
Lõuna-Aafrika poiss seljatas HIV-i, Eesti teadlased kahtlevad

Teateid selle kohta, et imikute varane antiretroviiruse ravi võib aastateks edasi lükata HI-viiruse paljunemist kehas, on tulnud viimase kaheksa aasta jooksul paaril korral. Rahvusvahelisel AIDS-i Ühingu aastakonverentsil esitleti nüüdseks kolmandat sellise ravi juhtumit. Eesti teadlased on selle leiu suhtes skeptilised ning usuvad jätkuvalt, et HIV-i ei ole maailmas veel keegi päriselt seljatanud.

Kaader videostKaader videost
ERR.ee video | Heidy Purga: Viljandis on mingi teistsugune aura

Neljapäeval stardib Viljandis 25. pärimusmuusika festival, mis toob mitmekesise artistideprogrammi päeval ning uhked järelpeod õhtul. Järelpeo korraldajad Heidy Purga ja Bert Prikenfeld rääkisid Viljandi folgi olulisusest.

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.