Madise: presidendi otsevalimine kui parem viis võib olla illusioon ({{commentsTotal}})

Ülle Madise
Ülle Madise Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Illusioon, et presidendi otsevalimiste korral tunneb rahvas ära parima kandidaadi ning ei kaasne häirivat kampaaniat, ei vasta ilmselt tõele, leiab õiguskantsler ja riigiõiguse ekspert Ülle Madise.

Madise ütles intervjuus Vikerraadiole, et esmaspäevane presidendivalimine riigikogus on vaieldamatult tähtis päev, sest president on üks riigi sümbol ja nägu ennekõike rahvusvahelises suhtlemises. "Eriti praeguses olukorras, kus Eesti niisugust välis- ja julgeolekupoliitika lipulaeva vajab."

Madise vastas jaatavalt küsimusele, kas ka Eestis oleks võimalik presidendi otsevalimine. Samas kahtleb ta, et meie poliitiline kultuur selleks piisavalt küps on.

"Kindlasti on võimalik ka parlamentaarset presidenti otse valida. Seda näitab Soome kogemus. Sauli Niinostö on otse valitud ja on ka väga populaarne. Soome poliitiline kultuur on pisut küpsem. Eestis näeme seda, et erakonnad on kasutanud presidendivalimisi iseendale ja oma kandidaadile propaganda tegemiseks," rääkis õiguskantsler.

Samal ajal on ta nõus, et Eesti põhiseaduses võib-olla pisut idealistlikult ette nähtud skeem suunab sinnapoole, et aegsasti leitakse piisava intelektuaalse pagasi, keelteoskuse ja elukogemusega inimene, kes suudab tasakaalustaja ja ühiste väärtuste sõnastaja rolli täita ja et iga erakond ei tule välja oma kandidaadina. "See tõesti ei ole nõnda toiminud ja küllap tuleb presidendivalimiste korda ümber teha."

Madise usub, et väärika kandidaadi saab nii üht- kui teistmoodi. "Kui praegusest valimissüsteemist ja tema mõttest hoolida ja kinni pidada, siis protsess võiks olla ka ilusam."

"Otsevalimiste puhul illusioon, et rahvas tunnebki ära selle parima ja et ei tehta suure rahaga ja mõnikord ka räpast kampaaniat, ei vasta tõele," märkis Madise.

Toimetaja: Priit Luts



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema