5 uudist, mida täna hommikul teada: riigikogu suutlikkusest valida presidenti, Kallase debativõidust ja elukvaliteedist Marsil ({{commentsTotal}})

Viis uudist 29. augustil
Viis uudist 29. augustil Autor/allikas: ERR/Fotor

Siin on viis uudist, mida täna hommikul teada!

Ajalehed: riigikogu presidenti ära ei vali

Esmaspäevased ajalehed ennustavad, et riigikogu ei vali presidenti ära esimeses voorus ega ka teises ja kolmandas voorus, mis seisavad ees teisipäeval.

"Suurima häältesaagiga täna presidendiks pürgimise lõpetav Eiki Nestor jätab homseks tee lahti Siim Kallasele, kelle puhul saavad saatuslikuks Keskerakonna viimase hetke mõtted ja võimalikud kokkulepped," kirjutab Postimees. "Üks tänase valimisvooru põnevaimaid hetki on ehk see, kui selgub, kas Jõksile antud häälte arv jääb samaks või saab lisatuge Nestor. Kindlasti ei saa aga keegi kokku vajalikku 68 häält, et president kohe riigikogu esimeses voorus ära valitaks."

"Keskerakond jääb Repsile kindlaks, riigikogu uut presidenti valida ilmselt ei suuda," ütleb Eesti Päevalehe pealkiri. "Riigikogu Eesti Vabariigile uut presidenti täna ei vali, ime sündimine on ebatõenäoline ka homme toimuvas teises valimisvoorus. Enne valimiskogu hakkab kõik otsast peale."

Eesti Päevaleht pakub, et riigikogus presidendi valimine võiiks teoks saada, kui "peaminister Taavi Rõivas kutsuks täna õhtul ühise laua taha Reformierakonna, SDE, IRL-i ja Keskerakonna, kuid miks mitte ka Vabaerakonna ja EKRE esindajad, ning sõlmiks kokkuleppe. Olgu siis Mailis Repsi või Siim Kallase kui kandidaatide kohta, kel on praegu riigikogus enim hääli".

 

Ekspertkogu hinnangul võitis ETV debati Kallas

Argumenteerimisoskust ja sisukust, välispoliitilist tugevust ning Eesti venekeelse elanikkonna kõnetamist hinnanud ERR.ee ekspertkogu hinnangul sai ETV presidendivalimiste debatis kõige paremini hakkama Siim Kallas, kuigi Eiki Nestor pakkus kõva konkurentsi.

Väitluskoolitaja ja riigiteadlase Anna Karolini hinnangul olid Kallasel jõulised sisukad, veidi kärsitud ja kohati tegevpoliitikasse kalduvad seisukohavõtud. "Aeg-ajalt kaldus sarnaselt Nestori ja Jõksiga oma saavutuste meeldetuletamisse, negatiivselt paistis silma alkoholi teemaline kommentaar ja ideede nõukogulikuks sildistamine," ütles Karolin.

Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski tõstis esile Eiki Nestori ja Siim Kallase märkusi, mis puudutasid tähtsate välisprobleemide viimist rahvani. "Nestor tõi hea näitena Arnold Rüütli, kes aitas enne Eesti ühinemist Euroopa Liiduga selgitada ühenduse kasulikkust laiemale auditooriumile. Ka tulevane president saaks seda teha, olgu probleemiks siis pagulased, Venemaa või midagi muud," leidis Bahovski.

Rus.err.ee vastutav toimetaja Ekaterina Taklaja sõnul leiaks eilse debati põhjal venekeelse kogukonnaga ühise keele Siim Kallas. "Ta oli vormis ja jättis soliidse mulje, rääkides lihtsalt, konkreetselt ja enesekindlalt. Kui viskas nalja, oli see asjakohane ja maitsekas – nii, nagu venelastele meeldib," rääkis Taklaja, kes märkis, et osaliselt peitub selles ka president Putini populaarsuse saladus.

 

Lauristin: Ilves ei täitnud ootust anda riik kodanikele tagasi

Euroopa Parlamendi liige sotsiaaldemokraat Marju Lauristin leiab, et president Toomas Hendrik Ilves ei täitnud ootust anda riik kodanikele tagasi ning kodanike hääle peab täiel määral maksma panema tema järeltulija, kirjutab Postimees.

"2012. aastal oli väga äge meediadiskussioon ja kirjutati väga teravaid artikleid. Siis tuli kokku rahvakogu, kus inimesed pakkusid massiliselt oma ideid. Kahjuks jäi see pooleli. Peab ütlema, et meie praegune president ei suutnud siin täita rolli, mida kodanikuühiskond temalt ootas," ütles Lauristin usutluses.

"Loodeti, et ta teeb seda, mida lubas: annab riigi kodanikele tagasi. Sel hetkel, kui kodanikud olid aktiivsed, loodeti, et president on see, kes võtab kodanike hääle ja võimendab ka riigikogus ning saavutab kodanikuhääle maksma paneku. Nüüd ootame, et uus president ei oleks mitte ainult hääl väljapoole, rahvusvaheliselt, vaid oleks vastuvõtlik ka kodanikuhäälele."

Lauristini sõnul on Eesti rahval presidendi kuvand, mis on Lennart Meri loodud: "See on president, kellel ei ole vaimset mõju mitte ainult Eestis, vaid kes suudab end maksma panna ka Washingtonis ja Brüsselis. Keda seal teatatakse, tuntakse ja kuulatakse. Nii et ta mitte ainult ei helista, vaid tema kõne võetakse ka vastu."

 

Ilmateade

Täna on pilves selgimistega ilm, selgimisi on peamiselt Lõuna-Eestis. Ajuti sajab vihma, on äikest ja kohati on sadu tugev. Puhub ida- ja kagutuul 6-11, rannikul iiliti kuni 15 m/s, tuul pöördub pärastlõunal alates Lääne-Eestist idakaarest edelasse ja tugevneb 7-12, rannikul puhanguti kuni 16 m/s. Õhutemperatuur on 16..21, Lõuna-Eestis kuni 24°C.

Aasta aega Marsil elamist imiteerinud teadlased väljusid kuppeltelgist

Kuus teadlast väljusid pärast aastast katseperioodi Hawai vulkaani nõlvale ehitatud Marsi mudelist.
Prantsuse, Saksa ja USA vabatahtlikud asusid vähem kui sajaruutmeetrisse kuppeltelki elama eelmise aasta augustis ja on sealt väljas käinud ainult skafandris, simuleerides kosmosekõndi, vahendasid ERR-i teleuudised.

NASA rahastab projekti, et teha ettevalmistusi tulevaseks lennuks Marsile. Kuplis elanud teadlaste hinnangul oleks Marsimissioon realistlik.

"Minu isiklik arvamus on, et missioon Marsile on lähitulevikus võimalik. Minu arvates on tehnoloogilised ja psüühilised takistused ületatavad," rääkis prantslasest meeskonnaliige Cyprien Verseux.


Itaalia prokurör nõuab maffia eemalhoidmist ülesehitustöödest


Itaalia organiseeritud kuritegevuse vastase prokuratuuri eriosakonna juht Franco Roberti tegi pühapäeval avaliku pöördumise, milles nõudis, et maffia hoitaks eemal maavärinajärgsetest ehitusprojektidest, vahendas väljaanne Guardian.

Roberti andmetel oli organiseeritud kuritegevus tihedalt seotud ülesehitustöödega, mida alustati 1980. aastal Itaalia lõunaosas Irpinias aset leidnud maavärina järel ja kurjategijad lõikasid sellest suurt tulu.

"Selline risk on kahtlemata olemas ja asjatu oleks seda varjata," tõdes Roberti ajalehele La Repubblica.

Organiseeritud kuritegevusega seotud firmade varasemad ebakvaliteetsed ehitustööd piirkonnas olid prokuröri sõnul ka üheks tohutute purustuste põhjuseks.

Toimetaja: Allan Rajavee



USA praeguse immigratsioonipoliitika vastu protestivad inimõiguslased Californias 4. juulil ehk iseseisvuspäeval.

Inimõigused heaoluriigi ja neoliberaalse üleilmastumise vahel

Kujutagem ette, et kõik maailma varandus kuulub ühele mehele. Nimetagem seda meest Kroisoseks, vanast pärimusest tuttava kuninga järgi, keda Herodotos iseloomustas kui „nii uskumatult rikast“, et ta „pidas ennast kõige õnnelikumaks surelikuks“. Oma ligimestest mõõtmatult kõrgemal asuv moodne Kroisos on ühtlasi ka suuremeelne kuningas.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: