Usbekistani isevalitsejast president on ajuverejooksuga intensiivravis ({{commentsTotal}})

{{1472457571000 | amCalendar}}
Islam Karimov juunis kohtumisel Vladimir Putiniga.
Islam Karimov juunis kohtumisel Vladimir Putiniga. Autor/allikas: Scanpix / TASS

Usbekistani president Islam Karimov on ajuverejooksu järel intensiivravis, ütles riigipea tütar esmaspäeval sotsiaalmeedias.

"Minu isa viidi haiglasse pärast seda, kui teda tabas laupäeva hommikul ajuverejooks. Talle antakse nüüd intensiivraviosakonnas ravi," kirjutas Usbeki suursaadik ÜRO kultuuriorganisatsiooni UNESCO juures, Lola Karimova-Tilljaeva Instagramis.

Karimova lisas, et presidendi seisundit peetakse stabiilseks.

Karimov on valitsenud merepiirita Usbekistani raudse rusikaga alates 1991 aastast, kui Kesk-Aasia riik iseseisvus. Aastatel 1989-1991 oli ta Usbeki NSV kommunistliku partei peasekretär.

Karimovi halveneva tervise kohta on juba pikka aega liikvel kuulujutud.

Usbeki kauaaegsel riigijuhil puudub avalikkusele teadaolevalt järeltulija ja riigis pole kunagi peetud vabu ja õiglasi valimisi.

Piirkondlikud ja Vene veebilehed teatasid eelmisel aastal, et Karimov langes enne märtsikuised presidendivalimisi koomasse, ent enne valimisi ilmus ta siiski avalikkuse ette.

Afganistaniga piirnevas Usbekistanis elab 30 miljonit inimest.

Aastatel 2001-2005 paiknes riigis Ühendriikide Afganistani-operatsiooni teenindav USA sõjaväebaas, millest Washington jäi ilma 2005. aastal, kui kahe riigi suhted jahenesid Washingtoni kriitika tõttu Andidžani veresauna suhtes.

Usbeki sõdurid avasid 2005. aasta kevadel Andidžanis protestijate pihta tule, tappes pealtnägijate ja inimõigusorganisatsioonide andmeil üle 700 inimese.

Tegemist oli maailma rängima protestijate kallal toime pandud veresaunaga alates Pekingi Tiananmeni väljaku veresaunast 1989. aasta juunis.

Allikas: Interfax-BNS



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: