Fotod ja AK video: Esimeses voorus jäi president valimata ({{commentsTotal}})

Eiki Nestor.
Vaata galeriid
67 pilti
Foto: Eiki Nestor. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
{{1472470314000 | amCalendar}}

Riigikogu kogunes esmaspäeva pärastlõunal Eestile uut presidenti valima, kuid esimeses voorus sellega hakkama ei saanud.

Salajasel hääletusel kogus enim ehk 40 häält sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna esitatud kandidaat Eiki Nestor.

IRL-i ja Vabaerakonna poolt esitatud Allar Jõks kogus 25 saadiku toetuse. Keskerakonna kandidaat Mailis Reps kogus 26 häält. Tühjaks jäetud sedeleid oli 8.

Kuigi Eiki Nestor sai kõige parema tulemuse, nägi Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide kokkulepe ette, et Nestor saab esimeses voorus 45 häält ning sama palju antakse hääli teises valimisvoorus Siim Kallasele, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Nestor tõdes, et tunne oleks olnud uhkem, kui SDE kokkulepe Reformierakonnaga oleks pidanud.

"Usaldust sellised hääletustulemused muidugi ei suurenda. Aga kokkuvõttes ma võin oma poliitilistest kogemustest öelda, et poliitikale tuleb alati kasuks, et kui midagi kokku lepitakse, siis seda ka täidetakse. Mis seal ikka," kommenteeris Nestor.

Ta tõdes, et kui veel eile tundus, et on olemas õrnõhuke võimalus, et riigikogu suudab presidendi valida, siis hääletuse ajaks oli selge, et erakonnad on jäänud oma positsioonide juurde ja üllatusi ei tule.

"Kolleegide hääletustulemusi vaadates ei olnud ka midagi üllatavat. Ilmselt siis üks fraktsioon, kellel ei olnud täna oma kandidaati, oli kindlalt ka sellise konservatiivse kandidaadi poolt," ütles Nestor.

Oma kandidaati ei olnud Eesti Konservatiivsel Rahvaerakonnal (EKRE). Erakonna esimees Mart Helme, kellest on räägitud kui võimalikust presidendikandidaadist valimiskogus, ei olnud nõus ütlema, kuidas ja kelle poolt tema ja ta erakonnakaaslased täna hääletasid.

"Aga meil on valimised salajased ja seetõttu me ei avalikusta, keda toetasime. Aga me ei saanud toetada parimat kandidaati - iseennast," rääkis Helme.

Allar Jõksil oli põhjust rõõmustada. Kuigi tema sai kolmest kandidaadist kõige vähem hääli - 25 -, sai ta oodatust parema tulemuse. Jõksi ülesseadmiseks andsid allkirja 21 Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) ja Vabaerakonna fraktsiooni liiget.

"See teeb muidugi heameelt. Aga olgem ausad, tegemist on alles esimese vooruga, siin mingeid põhjapanevaid järeldusi oleks väga ennatlik teha. Ma olen ammu öelnud, et mul on toetajaid ka nendest erakondadest, kes ei ole mind ametlikult esitanud," ütles Jõks.

Keskerakonna presidendikandidaat Mailis Reps aga võis tõdeda, et tema taga oli üksmeelselt kogu Keskerakonna fraktsioon ning tema sai 26 häält. Üks fraktsiooni liige puudus haiguse tõttu.

"Intriige punutakse teiste erakondade ümber ja sees. Aga reaalne olukord on, jah, selline, et meie erakond on väga jõuliselt ühtne. Me oleme ühe kandidaadi taha koondunud ja see koondumine on selgelt väga tugev," kommenteeris ta.

Reps ütles, et tal on allkirjad koos ka homseks valimistevooruks. Samuti on hääled koos Siim Kallasel.

Teisipäeval kogunevad riigikogulased uuesti, ees seisab teine ning tõenäoliselt ka kolmas voor. Teiseks vooruks saab kandidaate üles seada kella 8-10ni, valimiskomisjon lööb kandidaadid lukku kell 11. Nõue on sama, kandidaadi saab üles seada vähemalt 21 toetusallkirja olemasolul.

Reformierakond ja SDE on kokku leppinud, et teises voorus toetavad kaks erakonda Siim Kallase kandidatuuri. Avaldus koos allkirjadega on neil juba sahtlis valmis.

President osutub valituks, kui üks kandidaat kogub vähemalt 68 saadiku toetuse. Kui see ka kolmandas voorus ei õnnestu, läheb valimine 24. septembril koguneva valimiskogu kätte.

Toimetaja: Priit Luts, Merili Nael



Abilinnapea Arvo Sarapuu esitles Tallinna Jäätmekeskuse ostetud uusi prügiautosid.

Kapo pidas prügiäri kriminaalasja raames kinni Arvo Sarapuu

Kahtlustuse said ka Sarapuu väimees Margo Tomingas ja BWM-i juht Kaido Laanjärv

Migrantidelaev Vahemerel.Migrantidelaev Vahemerel.
Bild: Vahemere piirkonnas üritab Euroopasse pääseda kuus miljonit migranti

Ajalehe Bild kasutuses oleva Saksamaa valitsuse dokumendi kohaselt on praegu Vahemere piirkonnas kokku rohkem kui kuus miljonit migranti, kelle eesmärgiks on mingil viisil Euroopasse jõuda.

Mustangi talu maasikad.Mustangi talu maasikad.
Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.