Fotod: Saaremaal alustas tööd Eesti suurim maapealne päikesejaam ({{commentsTotal}})

Saaremaal Saiklas alustas tööd Eesti suurim maapealne päikesejaam, mis koosneb 1200 päikesepaneelist.

Päikeseenergia on perspektiivne valdkond, kus tehnoloogia täiustub iga aastaga, samas langeb ka paneelide hind umbes viis protsenti aastas, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kristo Kiiker rajas oma seni Eestis suurima maapealse päikesejaama kui investeeringu tulevikku.

"Projekti kogumaksumus on umbes 370 000 eurot pluss käibemaks. Osa on PRIA investeeringutoetus ja ülejäänud osa on panga abi. Loodame, et see asi tasub ära viie kuni kaheksa aastaga, sõltub muidugi sellest, kuidas päike paistab ja kuidas on elektri hind börsil," rääkis Saikla päikesejaama omanik.

Saaremaa on kohana päikesejaama rajamiseks Eestis üks paremaid paiku, sest lisaks päikesele on sellise jaama tootlikkuse jaoks oluline ka jahutus ehk tuul. Ideaalis annabki päikesepaneel energiat just kõige rohkem päikeselise ja tuulise ilmaga.

"Kõige paremad ilmad on kevadised - märtsist maini on väga head toodangud ja ka juunis. Aga juuli-august on juba kehvemad toodangukuud, sest siis on lihtsalt õhuniiskust rohkem," selgitas maaülikooli doktorant, Helioest juhatuse liige Priit Pikk.

"Praegu on 5,4 kW, see kõigub kogu aeg, olenevalt sellest, kuidas päike paistab. Inverter annab maksimaalselt välja 27 kW, nii et ruumi tõusta on," ütles Kiiker.

Praegu töös olevad ja lähiajal paigaldatavad päikesejaamad on püsti pandud valdavalt erinevate toetuste abil.

"Üks on investeeringutoetus, teine on elektrimüügi toetus. Aga kui on üks olemas, võib ka teha. Ilma toetuseta teha, nii et toetust üldse pole, sellel ei ole mõtet," sõnas Pikk.

Selle päikesejaama eluiga on suurusjärgus 30 aastat. Samas pole omanik kindel, kas jaam ikka nii kauakas püsti jääb.

"Vaadates, kuidas tehnoloogia on 30 aastaga arenenud, siis ei ole kindel, kas sellist asja on mõtet siin 30 aastat püsti hoida," arvas Kiiker.

Priit Pikk ütles, et viimastel aastatel on Eestis kasvanud igal aastal päikesest toodetava elektrienergia võimsus 5 mW võrra kümnete uute ehitatud päikesejaamade abil.

Toimetaja: Merili Nael



Saksamaa valimised
Valimiste Valvurite kolmandat autahvlit kommenteeris "Ringvaates" politoloog Tõnis Saarts.

Valimiste Valvurite III "auhtahvel": kohalik lindilõikamine ja putukamürk

Kolmandal nädalal jäi Valimiste Valvurite sõelale palju kohalikke lehti, mis avaliku raha eest trükitud paberil kiitsid näiteks senise võimu eestvedamisel tehtud tööd, näitasid esiküljel kandidaate või lindilõikamisi. Omad koha edetabelist leiab ka IRL-i putukamürgi ja Keskerakonna nn venekeelne hirmukampaania.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: