Uudistepäeva kokkuvõte 29. augustil: riigikogus jäi täna president valimata, Tallinna Sadama juhatuse kolmas liige selgub varsti ja suusahooaeg on alanud ({{commentsTotal}})

Siin on uudised, mis on kujundanud tänast päeva!

Esimeses voorus jäi president valimata

Riigikogu kogunes esmaspäeva pärastlõunal Eestile uut presidenti valima, kuid esimeses voorus sellega hakkama ei saanud.

Salajasel hääletusel kogus enim ehk 40 häält sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna esitatud kandidaat Eiki Nestor.

IRL-i ja Vabaerakonna poolt esitatud Allar Jõks kogus 25 saadiku toetuse. Keskerakonna kandidaat Mailis Reps kogus 26 häält. Tühjaks jäetud sedeleid oli 8.

Teisipäeval kogunevad riigikogulased uuesti, ees seisab teine ning tõenäoliselt ka kolmas voor.

 

Tallinna Sadama kolmas juhatuse liige selgub septembris

Tallinna Sadama juhatus, mis on tegutsenud juba pikemat aega ajutiselt kaheliikmelisena, saab septembri teises pooles viimaks kolmanda liikmega lisaks, kelle kanda jääb ettevõtte kommertstegevus.

Tallinna Sadama juhatuse esimehe Valdo Kalmu kinnitusel on praeguseks jäänud sõelale neli kandidaati, kelle seast sobivaimat kaalutakse.

Sobivalt kandidaadilt eeldatakse kõrgharidust, transiidi- või logistikavaldkonna tundmist ja rahvusvahelist ärimüügikogemust.

 

Vabaerakond algatas "RaudKuke" eelnõu riigikogulaste lahkumishüvitise kärpimiseks

Vabaerakonna fraktsioon algatas täna seaduseelnõu, mis vähendab omal soovil tagasi astunud riigikogu liikmete hüvitist kolm korda ja seab tingimuseks kaheaastase ametisoleku.

Vabaerakonna saadiku Andres Ammase sõnul on omal soovil lahkujate hüvitisega ülekülvamine põhjendamatu ja eesmärgitu privileeg, mida mujal avalikus sektoris ei kohta, erasektorist rääkimata.

„Riigikogu ei ole läbikäiguhoov. Kui inimene on osutunud valituks, siis on see suur vastutus ja saadik ei tohi Eesti inimeste ootusi kerglaselt petta. Riik ei pea maksma riigikogu liikme kolmekordse kuupalgaga kinni mõne saadiku lahkumisotsust, nagu juhtus hiljuti erasektorisse läinud reformierakondlase Martin Kukega ning samuti omal soovil ja selge põhjuseta lahkunud sotsist häälemagneti Mihkel Rauaga,“ ütles Vabaerakonna fraktsiooni aseesimees Ammas.

 

Ilmateade: vihmavarju ei tasu kappi panna

Homme on pilves selgimistega ilm. Sajab hoovihma, õhtuks sadu lakkab. Puhub loode- ja läänetuul 5-12, saartel ja rannikul puhanguti kuni 17 m/s, õhtul nõrgeneb. Õhutemperatuur on 15..18°C.

Rahvastik kasvab ökoloogilisest jalajäljest kiiremini

Inimeste poolt ökosüsteemidele jäetud jalajälje suurust hinnanud teadlased järeldavad, et inimesed on mõjutanud olulisel määral kui kolme neljandikku maismaa pinnast. Samas viitab analüüs, et planeedi rahvaarv ja jalajälje suurus pole kasvanud samas tempos.

Briti Põhja-Columbia ülikooli teadlased leidsid, et aastatel 1992—2009 kasvas inimeste poolt planeedile jäetava jälje suurus umbes üheksa protsenti. Planeedi rahvaarv kasvas samal ajal 23 protsenti, mil maailma majanduse maht on toonasest enam kui 1,5 korda suurem. Seega on iga inimese poolt jäetav keskmine jälg väiksem kui minevikus.

Kokkuvõtlikult kasvas jalajälg perioodil 71 protsendil planeedi pinnast.

 

Suusahooaeg algas: Vahur Teppan tuli Worldloppeti etapil kümnendaks

Laupäeval toimus Austraalias pikamaasuusatamise Wordloppeti sarja avavõistlus Kangaroo Hoppet, mida viidi tänavu läbi juba 26. korda.

Vabatehnikas toimuvast Kangaroo Hoppeti suusamaratonist võttis osa üle 1000 suusataja 27-st erinevast riigist. Külm temperatuur ning lauspilvisus võistluseelsel ööl tagasid kiire raja.

Eestlastest võistles Kangaroo Hoppeti 42 km pikkusel rajal 14 suusatajat. Meestest oli parim Vahur Teppan, kes saavutas 10. koha, ja naistest lõpetas parima eestlasena Tiina Voogne, kes oli naiste arvestuses 30. kohal.

Toimetaja: Allan Rajavee, Marju Himma



Segased ajad Saksamaal
uudised
uudised
Haiglapalat.

Kirurgid harjutasid Tartus massirünnakute ohvrite abistamist

Nii Euroopa kui USA meditsiinitöötajad on pidanud viimaste aastate terrorirünnakute tõttu üha rohkem tegelema seni sõjaväemeditsiini pärusmaaks olnud vigastuste ja traumadega. Tartus kogunesid esmaspäeval tippkirurgid ja anestesioloogid, et treenida ka meie arste selliste kriitiliste olukordadega toime tulema.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: