Ei hormoonveistele ja GMO-maisile: ELi-USA vabakaubanduslepe on visa sündima ({{commentsTotal}})

{{1472478466000 | amCalendar}}

Saksa majandusminister tunnistas eile, et EL-i ja USA vahelised läbirääkimised vabakaubandusleppe sõlmimiseks on sisuliselt seiskunud. Eestis loodetakse, et lepingutingimuste arutelu saab uue hoo pärast USA presidendivalimisi ning kadunud pole veel miski.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts tõdeb, et kuivõrd Eesti turg on väike, sõltume me eeskätt Euroopa Liidu turust, mis omakorda sõltub headest kaubandussuhetest ülejäänud maailmaga. Seetõttu oleks vabakaubanduslepingu sõlmimine Eestile tervitatav.

"Eesti huvides on see, et Euroopal tervikuna läheks hästi. Euroopal tervikuna läheb hästi siis, kui USA-ga saab lihtsalt kaubelda," võttis Palts ERR-i uudisteportaalile kokku. "Eesti enda kaubavahetus Ameerikaga pole väga märkimisväärne kunagi olnud, meie kaubavahetus toimub peaasjalikult teiste EL-i liikmesriikidega."

Palts selgitas, et Eestile oleks vabakaubandusleppel seetõttu kaudsem mõju - kui mõni meie ettevõtete suurpartner Euroopast on aktiivne USA turul, mõjutab see kaude ka meid. Ta tõdes, et ehkki ta ei ole Eesti ettevõtjate seas kohanud lepingu suhtes just eufoorilist lähenemist, on üldine seisukoht siiski lepingut toetav, sest mõistetakse, et edukus sõltub turu suurusest.

USA-s on regulatsioone oluliselt vähem kui Euroopas. Ka vabakaubandusleppe läbirääkimised on takerdunud sellesse, et USA ülimalt liberaalne turg ja EL-i ülereguleeritud turg ei suuda leida konsensust, ilma et emb-kumb sellest mingis valdkonnast tugevalt ei kannataks.

Palts usub, et juhul, kui kokkulepet ei sünnigi, on see tugev signaal EL-i konkurentsivõime pihta: "EL-i ühisturg on aastate jooksul oma regulatsioonidega läinud üle piiri. Kui mingid regulatsioonid Euroopas lähevad lihtsamaks, on see meile igal juhul kasulik."

"Ka kõige mustema stsenaariumi puhul, kui lepingut ei peaks sõlmitama, peame vaatama oma regulatsioonid üle, muidu me ei püsi ülejäänud maailmaga konkurentsis. See oleks väga tugev sõnum kogu Euroopale," viitas Palts EL-i madalale konkurentsivõimele.

Temaga nõustub ka Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus, kes leiab, et ni EL-i kui Eesti põllumajandus- ja toidutootjate seisukohalt on oluline, et läbirääkimiste käigus suudetaks leida võimalusi toiduainetele uute turustusvõimaluste avamiseks ja parema turulepääsu tagamiseks.

"Isegi kui Eesti ekspordimahud USA-sse on tagasihoidlikud, siis EL-i toodete parem ligipääs USA turule võiks tekitada niiöelda rohkem ruumi Eesti toodetele EL-i siseturul," selgitas Sõrmus loogikat.

USA on Euroopa Liidu jaoks kõige olulisem põllumajandus- ja toidutoodete ekspordi sihtturg, kuhu viiakse aastas umbes 19 miljardi euro väärtuses tooteid.

Regulatsioonide rohkus tuleneb liikmesriikide paljususest, kel igaühel on oma ajaloolised, geograafilised ja rahvuslikud eripärad, millega tuleb arvestada. USA-s on regulatsioone oluliselt vähem.

Eeskätt puudutavad regulatsioonid põllumajandusvaldkonda. Barjääre on kahesuguseid: ühed on seotud toiduohutusega, teised bürokraatiaga.

Põllumajandus on ülereguleeritud

Sõrmus nõustub, et EL on ülereguleeritud, mistõttu ei saa tingimustest aru ei tootjad ega tarbijad, kuid samas leiab ta, et toiduohutust puudutavad nõuded on põhjendatud.

"Läbirääkimised peavad olema mõistagi tasakaalus ja ei tohi kahjustada meie tootjate huvisid. Eelkõige on oluline, et läbirääkimistel arvestatakse Euroopa Liidu kõrgete kvaliteedistandarditega," rõhutas Sõrmus. "Me ei näe võimalusi kehtivate GMO ja hormoonide kasutamise reeglite muutmiseks."

"Kas me oleme valmis USA toodetega sellistel tingimustel konkureerima?" küsib Sõrmus.

Suureks probleemiks on ka EL-i kaitstud geograafiliste tähiste küsimus, mis on seatud teatud piirkondade kvaliteettoodetele, et kaitsta neid mujalt pärit imitatsioonide eest - näiteks parmesani juust, feta juust, šampanja ja konjak.

Teisalt nõustub Sõrmus, et bürokraatlikud takistused tuleks läbirääkimiste käigus kõrvaldada, mis puudutavad näiteks ettevõtete tunnustamist, litsentseerimist jms mittesisulist. "Arengud oleksid vajalikud väliskaubanduse organiseerimises - USA peaks käsitlema EL-i kui ühte terviklikku turgu, mitte läbi rääkima 28 liikmesriigiga eraldi."

Piimandussektoris valmistab EL-i eksportööridele muret eelkõige hiljuti USA-s kehtima hakanud toiduohutuse moderniseerimise akt (Food Safety Modernising Act), mille puhul eksportivad EL-i tootjad peavad vastama ennetava kontrolli nõuetele, mis on veel ebaselged. Samuti peab sisseveetava toidu ohutuse eest vastutama importöör, eriti juhul, kui eksporditakse mitmesse osariiki, kus kõikidel on erinevad nõuded.

USA-s kehtivad standardid ei ole kooskõlas ka rahvusvahelise koodeksiga. Näiteks on pooltes USA osariikides keelatud toorpiima tarbimine, peamiseks kaubandusbarjääriks aga on iganenud regulatsioon pastöriseeritud piimale, koorele ja värsketele piimatoodetele, mida väljaspool USA-d on pea võimatu täita.

Uus president võib leppe löögi alla seada

Vabakaubanduslepet valmistati mõlemal pool ookeani ette lootuses, et see saab sõlmimisküpseks Barack Obama presidentuuri jooksul. Nüüd, kus USA on kohe-kohe uut presidenti saamas, on ka vabakaubandusleppe tulevik küsimärgi all. Kui Hillary Clintoni seisukohad on suhteliselt selged - lepet pooldavad, nagu ka Obamal -, siis Trumpi valituks osutumisel ei tea keegi, mis saatus lepet tabada võiks.

"Kui nii peaks juhtuma, et Trump ära valitakse, on määramatust väga paljudes aspektides, kuigi võiks arvata, et Trump ettevõtjana mõistab vabama kaubavahetuse eeliseid. Clintoni korral oleks tulemus ettearvatavam ja selgem," nõustub Palts.

Ta peab leppe sõlmimiseni jõudmist realistlikuks kahe-kolme aasta perspektiivis.

Välisministeerium: läbirääkimised jätkuvad

Ehkki Saksa majandusminister teatas, et läbirääkimised on sisuliselt seiskunud, kinnitab Eesti välisministeerium, et vähemalt formaalselt lähevad need edasi: edasist tegevust arutatakse 22.-23. septembril toimuval kaubandusministrite kohtumisel Slovakkia pealinnas Bratislavas.

Välisministeeriumis loodetakse sisulisele arengule, sest leitakse, et Eestil on sellest pigem võita. 

"Leping on võimalus leppida kokku 21. sajandi kaubandusreeglites – kui me seda võimalust ei kasuta, kasutavad selle ära teised," kommenteeris ministeeriumi pressiesindaja Mariann Sudakov.

"Eesti on väikese majandusega ekspordist sõltuv riik, meie otsene huvi on reeglitel põhineva kaubandussüsteemi edenemine ja turgude, sealhulgas USA turu suurem avatus," ütles Sudakov.

Eestis on USA-sse otse eksportivaid ettevõtteid ligi 700, kelle jaoks leppe korral leeveneks ka bürokraatiareeglid. Eesti suurem huvi USA turul on IT-teenused, laevaehitus, transpordi- ja logistikateenused.

Vabakaubanduslepingus on ligikaudu 30 peatükki, millest ühegi osas ei ole veel konsensust sündinud, ehkki mõnes valdkonnas on arengud olnud kiiremad kui teises.

Praeguseks on toimunud 14 läbirääkimiste vooru, neist viimane 11.-15. juulil Brüsselis.

"Läbirääkimistel on jätkuvalt keerulisemateks teemadeks riigihanked ja teenused, kus USA pole osalt kehtiva seadusandluse ja pädevuste jaotuse tõttu seni näidanud üles valmidust avada oma kohalikku, osariikide tasandil turgu EL-i ettevõtetele," selgitas Sudakov.

Sudakov kinnitas, et kindlasti ei ole ei EL ega USA huvitatud kehtivate tervise- ja ohutusstandardite nõrgendamisest.

Komisjon: kõnelused on jõudmas olulisse faasi

Euroopa Komisjon teatas täna, et kõnelused on jõudmas olulisse faasi ja lepe loodetakse veel sel aastal sõlmida, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kuigi kõnelused võtavad aega, on protsess pooleli ja Komisjon teeb Atlandi-ülese kaubandusleppe läbirääkimistel järjekindlaid edusamme. Kõnelused on nüüd tõepoolest jõudmas olulisse staadiumi ja meil on pea kõikide peatükkide kohta ettepanekud laual. Tulevase lepingu suhtes on meil head ootused," rääkis Euroopa Komisjoni pressiesindaja Margaritis Schinas.

Komisjoni esindaja ütles samas, et kuigi lepe loodetakse aasta lõpuks sõlmida, ei ole Komisjon valmis ohverdama euroopalikke sotsiaal- ja andmekaitse standardeid.

Nii USA kui ka Euroopa Komisjon on avalikult öelnud, et eesmärgiks on lepe sõlmida, selleni jõudmist takistab aga väga lai teemadering.

"Mida ka kõik osapooled on öelnud, on see, et tahetakse saada kõikehõlmavat lepingut. Praegu ei seata eesmärgiks midagi ära sulgeda, vaid võimalikult paljusid kaupade ja teenuste valdkondi katta," rääkis Ameerika Kaubanduskoda Eestis juhatuse liige Andrus Alber.

"Ametlikult ikkagi ollakse läbirääkimistel. Ma arvan, et vaadata, kus me mingis peatükis täpselt oleme, ei omagi tähtsust. Fakt on see, et järele tuleb anda ja seda mõlemal poolel," kommenteeris riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kalle Palling.

Ainuüksi ELi-sisesed protsessid võtavad tavaliselt mitu head aastat aega. Siin aga kohtub üks hiiglaslik bürokraatiamasin teisega. Need jahvatavadki aeglaselt, kuid lõplikult pidurdada pole neist praegu kummagi poole huvi.

Toimetaja: Merili Nael



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: