Martin Helme: EKRE saadikud jätsid valimissedelid tühjaks ({{commentsTotal}})

Martin Helme
Martin Helme Autor/allikas: ERR

Riigikogu EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme ütles, et kuus tühja hääletussedelit presidendivalimistel tulid nende fraktsioonist.

"Selline oli täna meie valik, et ei vali kedagi," ütles Helme ERR-i uudisteportaalile. "Põhjus on väga lihtne, meil on oma kandidaat Mart Helme, kelle seame üles valimiskogus."

Seitsmest EKRE saadikust osales valimistel kuus, puudus Uno Kaskpeit.

Tühjaks jäetud sedeleid oli kaheksa.

Salajasel hääletusel kogus enim ehk 40 häält sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna esitatud kandidaat Eiki Nestor. IRL-i ja Vabaerakonna poolt esitatud Allar Jõks kogus 25 saadiku toetuse. Keskerakonna kandidaat Mailis Reps kogus 26 häält. Seega läks Nestori tagant kaduma viis häält.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) esimees Ossinovski ütles, et vestles pärast valimistulemiste selgumist Reformierakonna esimehe peaminister Taavi Rõivasega, kes möönis, et Reformierakonnast võisid mõned hääled Eiki Nestori tagant kaduma minna.

SDE riigikogu fraktsiooni esimehe Andres Anvelti hinnangul näitab presidendivalimiste esimese vooru hääletustulemus peataolekut Reformierakonnas. "Küsimus on pigem selles, et on näha, et Reformierakond ise on praegu peata olukorras," ütles ta BNS-ile.

"Selge on see kuhu need viis häält läksid. Need ei saanud ju minna kuhugi mujale jalutama," viitas Anvelt arvamusele, et viis reformierakondlast jättis vaatamata kokkuleppele sotsiaaldemokraat Nestori poolt hääletamata.

"Ja seetõttu on väga problemaatiline just nende poole pealt pigem, mis saab homme. Meil ei ole mingit põhjust kokkulepetest taganeda, ega allkirju Siim Kallase kandideerimiselt ära võtta," rääkis Anvelt, kinnitades, et vähemalt sotsiaaldemokraatide fraktsiooni 15 häält peaks olema talle garanteeritud.

"Aga kindlasti see olukord on minul vähemalt vähendanud optimismi, et Siim Kallas võidakse ära valida teises voorus. Ma pigem muretsen selle pärast, et kui palju Reformieraskond ise võib oma hääli kaotada selles sisemises võimuvõitluse mängus, kes saab nüüd nende presidendi kandidaadiks. Sest seda me näeme kogu aeg, et kui juhatus teeb ühe otsuse, peaminister räägib ukse taga teist otsust, siis mulle tundub, et see protsess on natuke juhitamatu," leidis sotside fraktsiooni juht.

Riigikogus levinud juttude põhjal võisid viis reformiearkondlaste häält Nestori toetuseks kaduma minna, kuna Marina Kaljuranda toetavad reformierakondlased vastustavad kokkulepet sotsidega, kus esimeses voorus hääletatakse Nestori ja teises voorus reformierakondlase Siim Kallase poolt.



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Peaminister Jüri Ratas külastas Lääne-Eesti saari.Peaminister Jüri Ratas külastas Lääne-Eesti saari.
Fotod: Ratas külastas Ruhnut ja Saaremaad

Peaminister Jüri Ratas viibib kolmepäevasel ringreisil Saare maakonnas. Neljapäeval külastas Ratas Ruhnu saart ning reedel kohtus Saaremaa ettevõtjate ja omavalitsusjuhtidega. Edasi väisab peaminister Abrukat ning laupäeval Vilsandi saart. 

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema