Ministeerium tahab lihtsustada Rail Balticu trassile jääva maa sundvõõrandamist ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Majandusministeerium tahab muuta kinnisasja sundvõõrandamise seadust, mis võimaldaks Rail Balticu raudteetrassile jäävatelt maaomanikelt senisest märksa kiiremini ja odavamalt nende maa sundkorras võõrandada.

MInisteerium saatis augusti lõpus valitsusele kooskõlastamiseks eelnõu, mis annab riigile loa võtta maa üle vahetult pärast sundvõõrandamise otsuse tegemist. See tähendab, et kui praegu saab kinnistu üle võtta ainult pärast sundvõõrandamise tasu väljamaksmist ja võimalikekohtuvaidluste lõppemist, siis enam ei oleks see vajalik.

Ministeerium põhjendab kavandatavat muudatust sellega, et kohtuvaidluste tõttu on mitmed varasemad menetlused veninud aastatepikkuseks ja see takistab riiklikult oluliste taristuprojektide nagu Rail Baltic rajamist ja selle tarvis õigel ajal Euroopa Liidust raha taotlemist.

Ministeerium hindab seadusemuudatuse võimalikku mõju sundvõõrandatavate leibkondade jaoks ebaoluliseks ning leiab, et täiendavat mõjuanalüüsi pole tarvis. Kui maaomanik leiab, et otsus tema kinnistu sundvõõrandamise kohta on ebaseaduslik ja ta vaidlustab selle kohtus, on esmase õiguskaitse korras võimalik sundvõõrandamine peatada, märkis ministeerium.

Teise suurema muutusena näeb seadus ette seda, et kohtutäituri asemel hakkab maade sundvõõrandamist läbi viima valdkonna eest vastutav minister ehk praegusel juhul majandus- ja taristuminister Kristen Michal.

See toob kaasa, et kõik sundvõõrandamise tasu puudutavad vaidlused toimuvad edaspidi vaid halduskohtus ja maakohus jääb kõrvale. Lisaks jääb sundvõõrandamise tõttu kannatavatel inimestel vähem aega oma kahjudest teatada.

Ministeerium möönab, et kuigi inimene ei pruugi muutustest teadlik olla ja jääb oma teadmatuse või tegevusetuse tõttu kahjude hüvitamisest ilma, on ebasoovitavate mõjude risk siiski väike.

Peale selle tahab ministeerium maksta harilikust väärtusest suuremat niinimetatud motivatsioonitasu sellistele kinnistuomanikele, kes on nõus oma kinnisasja riigile müüma ilma sundvõõrandamiseta. Säärase tasu ülemmäär peaks olema piisavalt kõrge, et motiveerida kallimate kruntide omanikke oma vara vabatahtlikult võõrandama, selgub eelnõust.

Ministeerium märgib seletuskirjas, et kinnisasju sundvõõrandatakse Eesti äärmiselt harva. Aastatel 2005–2015 on valitsus teinud 25 sundvõõrandamise otsust 51 kinnisasja võõrandamiseks, millest 47 sundvõõrandati osaliselt ja neli tervikuna, peamiselt riigiteede ja avaliku raudtee rajamiseks.

Seetõttu panustab ministeerium pigem ümberkruntimise võimaluse loomisele. Ümberkruntimine on oluline teema Rail Balticu projekti elluviimisel, kus kinnisasjade tükeldamise ja sundvõõrandamise asemel tuleb panustada sellele, et iga kinnisasi oleks otstarbekalt majandatav, märgivad eelnõu koostajad.

Ümberkruntimine aitab vältida olukorda, kus isikule kuuluv kinnistu jagatakse osadeks selliselt, et üks osa tema kinnisasjast jääb ühele poole Rail Balticu trassikoridori ning teine teisele poole.

Seetõttu on ministeeriumi sõnul mõistlikum moodustada Rail Balticu trassikoridoris maakorralduspiirkonnad, kus viiakse läbi ümberkruntimine. Selle protsessi käigus ei toimu riigile kuuluva maa võõrandamist ega omandamist, vaid muutub riigile kuuluva maaüksuse asukoht, ent vara väärtus jääb samaks.

Lisaks kinnisasja sundvõõrandamise ja maakorraldamise seadusele saatis majandusministeerium kooskõlastamisele ka maakatastriseaduse ja nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus. Seaduseelnõul puudub väljatöötamise kavatsus (VTK).

VTK puudumist õigustab MKM-i sõnul eelnõu kiireloomulisus ja ülekaalukas avalik huvi, samuti on eelnõu on seotud valitsuse tegevusprogrammi täitmisega, kuna läbirääkimised Rail Balticu trassikoridori maade omandamise ja maakorralduse läbiviimiseks peaksid algama juba 2016. aasta sügisel.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: BNS



Eesti epeenaiskondEesti epeenaiskond
Eesti epeenaiskond jõudis MM-il finaali

Eesti naiste epeekoondis (Kristina Kuusk, Julia Beljajeva, Erika Kirpu, Irina Embrich) vehkleb täna Saksamaal Leipzigis peetaval MM-il võistkonnavõistluses.

Uuendatud: 16:45 
Portugal alistas finaalis võõrustaja Prantsusmaa 1:0 ja tuli Euroopa meistriks.Portugal alistas finaalis võõrustaja Prantsusmaa 1:0 ja tuli Euroopa meistriks.
Jalgpalli suurturniirid ja Eesti koondise mängud püsivad ERR-i kanalites

Eesti Rahvusringhääling omandas UEFA-lt 2020. aastal toimuvate jalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri teleõigused, samuti sellele eelneva ning järgneva valiktsükli ning jalgpalli rahvuskoondiste uue formaadi Nations League ülekandeõigused aastatel 2018 - 2021. ERR-i kanalitesse jõuavad kõik sel perioodil toimuvad Eesti jalgpalli rahvuskoondise mängud ning EM-finaalturniir, kokku ligi sada rahvusvahelist jalgpallikohtumist järgmise nelja aasta jooksul.

Kaader videostKaader videost
ERR.ee video | Heidy Purga: Viljandis on mingi teistsugune aura

Neljapäeval stardib Viljandis 25. pärimusmuusika festival, mis toob mitmekesise artistideprogrammi päeval ning uhked järelpeod õhtul. Järelpeo korraldajad Heidy Purga ja Bert Prikenfeld rääkisid Viljandi folgi olulisusest.

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Automaat, arhiivifoto.Automaat, arhiivifoto.
CNN avaldas videod Talibani käes olevatest Vene relvadest

CNN on saanud enda valdusse videod, mis suurendavad kahtlusi, et Venemaa on tarninud Afganistanis tegutsevale äärmusrühmitusele Taliban moodsamat relvastust. Nii Afganistani võimud kui ka USA on Moskvat käesoleval aastal korduvalt süüdistanud Talibani relvastamises, Venemaa esindajad on aga kõik sellised väited tagasi lükanud.

Eesti võrkpallifännidEesti võrkpallifännid
Eestist sõidab võrkpalli EM-finaalturniirile ligi 1500 fänni

Kuni juuni lõpuni oli Eesti võrkpallisõpradel võimalus osta Eesti võrkpallikoondise EM-i alagrupimängude pileteid ainult Eesti fännidele reserveeritud sektoritesse. Fännid kasutasid võimalust aktiivselt, augusti lõpus sõidab rahvuskoondisele kaasa elama umbes poolteist tuhat poolehoidjat.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.