Ministeerium tahab lihtsustada Rail Balticu trassile jääva maa sundvõõrandamist ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Majandusministeerium tahab muuta kinnisasja sundvõõrandamise seadust, mis võimaldaks Rail Balticu raudteetrassile jäävatelt maaomanikelt senisest märksa kiiremini ja odavamalt nende maa sundkorras võõrandada.

MInisteerium saatis augusti lõpus valitsusele kooskõlastamiseks eelnõu, mis annab riigile loa võtta maa üle vahetult pärast sundvõõrandamise otsuse tegemist. See tähendab, et kui praegu saab kinnistu üle võtta ainult pärast sundvõõrandamise tasu väljamaksmist ja võimalikekohtuvaidluste lõppemist, siis enam ei oleks see vajalik.

Ministeerium põhjendab kavandatavat muudatust sellega, et kohtuvaidluste tõttu on mitmed varasemad menetlused veninud aastatepikkuseks ja see takistab riiklikult oluliste taristuprojektide nagu Rail Baltic rajamist ja selle tarvis õigel ajal Euroopa Liidust raha taotlemist.

Ministeerium hindab seadusemuudatuse võimalikku mõju sundvõõrandatavate leibkondade jaoks ebaoluliseks ning leiab, et täiendavat mõjuanalüüsi pole tarvis. Kui maaomanik leiab, et otsus tema kinnistu sundvõõrandamise kohta on ebaseaduslik ja ta vaidlustab selle kohtus, on esmase õiguskaitse korras võimalik sundvõõrandamine peatada, märkis ministeerium.

Teise suurema muutusena näeb seadus ette seda, et kohtutäituri asemel hakkab maade sundvõõrandamist läbi viima valdkonna eest vastutav minister ehk praegusel juhul majandus- ja taristuminister Kristen Michal.

See toob kaasa, et kõik sundvõõrandamise tasu puudutavad vaidlused toimuvad edaspidi vaid halduskohtus ja maakohus jääb kõrvale. Lisaks jääb sundvõõrandamise tõttu kannatavatel inimestel vähem aega oma kahjudest teatada.

Ministeerium möönab, et kuigi inimene ei pruugi muutustest teadlik olla ja jääb oma teadmatuse või tegevusetuse tõttu kahjude hüvitamisest ilma, on ebasoovitavate mõjude risk siiski väike.

Peale selle tahab ministeerium maksta harilikust väärtusest suuremat niinimetatud motivatsioonitasu sellistele kinnistuomanikele, kes on nõus oma kinnisasja riigile müüma ilma sundvõõrandamiseta. Säärase tasu ülemmäär peaks olema piisavalt kõrge, et motiveerida kallimate kruntide omanikke oma vara vabatahtlikult võõrandama, selgub eelnõust.

Ministeerium märgib seletuskirjas, et kinnisasju sundvõõrandatakse Eesti äärmiselt harva. Aastatel 2005–2015 on valitsus teinud 25 sundvõõrandamise otsust 51 kinnisasja võõrandamiseks, millest 47 sundvõõrandati osaliselt ja neli tervikuna, peamiselt riigiteede ja avaliku raudtee rajamiseks.

Seetõttu panustab ministeerium pigem ümberkruntimise võimaluse loomisele. Ümberkruntimine on oluline teema Rail Balticu projekti elluviimisel, kus kinnisasjade tükeldamise ja sundvõõrandamise asemel tuleb panustada sellele, et iga kinnisasi oleks otstarbekalt majandatav, märgivad eelnõu koostajad.

Ümberkruntimine aitab vältida olukorda, kus isikule kuuluv kinnistu jagatakse osadeks selliselt, et üks osa tema kinnisasjast jääb ühele poole Rail Balticu trassikoridori ning teine teisele poole.

Seetõttu on ministeeriumi sõnul mõistlikum moodustada Rail Balticu trassikoridoris maakorralduspiirkonnad, kus viiakse läbi ümberkruntimine. Selle protsessi käigus ei toimu riigile kuuluva maa võõrandamist ega omandamist, vaid muutub riigile kuuluva maaüksuse asukoht, ent vara väärtus jääb samaks.

Lisaks kinnisasja sundvõõrandamise ja maakorraldamise seadusele saatis majandusministeerium kooskõlastamisele ka maakatastriseaduse ja nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus. Seaduseelnõul puudub väljatöötamise kavatsus (VTK).

VTK puudumist õigustab MKM-i sõnul eelnõu kiireloomulisus ja ülekaalukas avalik huvi, samuti on eelnõu on seotud valitsuse tegevusprogrammi täitmisega, kuna läbirääkimised Rail Balticu trassikoridori maade omandamise ja maakorralduse läbiviimiseks peaksid algama juba 2016. aasta sügisel.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: BNS



Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Veneto Banca pank.Veneto Banca pank.
Itaalia valitsus kulutab kahe panga päästmiseks 17 miljardit

Itaalia valitsus eraldab kahe pankrotiohus Veneetsia panga päästmiseks 17 miljardit eurot, teatas valitsus pühapäeval.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Kaader filmist "Matilda".Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema