Saksamaa tahab, et Facebook näitaks üles suuremat initsiatiivi võitluses vihakõne vastu ({{commentsTotal}})

Facebook.
Facebook. Autor/allikas: Dado Ruvic/Reuters/Scanpix

Saksamaa siseministri Thomas de Maiziere'i sõnul peaks Facebook astuma rohkem ennetavaid samme keelatud sisu kõrvaldamisel sotsiaalvõrgustikust.

Siseminister külastas esmaspäeval Facebooki Berliinis asuvat kontorit, vahendas Reuters.

"Facebook peaks võtma maha rassistlikku sisu või üleskutseid vägivallale enda initsiatiivil, isegi siis, kui ta ei ole selle kohta veel kaebust saanud," ütles de Maiziere.

"Facebookil on tohutult tähtis majanduslik positsioon ja nagu igal teisel suurettevõttel on sellel ka tohutult tähtis sotsiaalne vastutus," lisas ta.

De Maiziere ütles aga, et tunnustab Facebooki jõupingutusi tarkvara loomisel, mis võimaldab paremini tuvastada seadusevastast sisu. Samuti kiitis ta Facebooki võitlust lapspornograafiaga.

Facebooki avaliku korra juht Saksamaal, Eva-Maria Kirschsieper ütles ministri visiidi ajal ajakirjanikele, et arutelud poliitikute ja sotsiaalmeedia ettevõtete vahel jätkuvad.

"Me oleme osa Saksamaa ühiskonnast ja majandusest. Ja me teame, et meil on suur vastutus ja me tahame seda vastutust täita. Me võtame seda teemat väga tõsiselt," ütles ta.

Äärmusluse vastase projekti (CEP) juht Mark Wallace ütles, et Facebook on sotsiaalmeedia sektori liider võitluses ekstremismiga, kuid vaja on teha veel rohkem tööd.

"Kõigist ettevõtetest on Facebook teinud enim, kuid nad kõik alles hakkavad aru saama, et sotsiaalmeediaplatvormide relvastumine ei ole hea," ütles ta.

Saksamaa valitsus on varem olnud Facebooki suhtes kriitiline. Poliitikud on kurtnud, et maailma suurim sotsiaalvõrgustik, millel on iga kuu 1,6 miljardit kasutajat, on liiga aeglaselt reageerinud vihakõnele ja immigratsioonivastastele sõnumitele.

Eelmisel aastal ütles justiitsminister Heiko Maas Reutersile, et Facebook peab alluma rangematele Saksamaa seadustele, mis keelustavad rassistliku sisu isegi siis, kui see on USA sõnavabaduse kohaselt lubatud.

Toimetaja: Merili Nael



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: