Poliitikud peavad presidendivalimiste teist vooru oluliseks vahefinišiks ({{commentsTotal}})

Presidendivalimiste teises voorus seatakse üles Siim Kallase, Mailis Repsi ja Allar Jõksi kandidatuur. Poliitikute hinnangul on teisipäeval toimuv teine voor oluline vahefiniš, sest see näitab, kas koguneb valimiskogu ja kellega minnakse edasi.

Esmaspäeval viiest toetushäälest ilma jäänud sotsiaaldemokraadid homme Siim Kallase kandidatuuri hääletades Reformierakonnale tagasi ei tee ja kinnitavad, et viis saamata häält peegeldavad kahe presidendikandidaadiga Reformierakonna sisemist võitlust, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui me vaatame siin avalikkuses ka Keit Pentus-Rosimannuse sõnavõttu jne, siis see näitab, et nad ei ole fraktsioonis jõudnud ühele meelele, kuigi mingi juhatuse otsus on olemas," arutles SDE fraktsiooni esimees Andres Anvelt.

Nii mõnigi poliitik leidis, et kadunud häälte taga võis olla soov näidata enne valimiskogu Kallase kandidatuuri nõrgemana, justkui ei saaks ta hoolimata kokkuleppest oma toetajatelt kõiki hääli kätte.

Konkurendid vaatavad huviga, kas Reformierakond suudab homme oma hääletamist ohjata. Anvelt kinnitas, et sotsiaaldemokraatidelt saab Kallas vajalikud toetushääled nagu kokku lepiti. Ta lisas, et teine valimisvoor on väga tähtis.

"See on vahefinišina ikka väga otsustav, sest seal hakkavad ju selginema jõujooned, kas tuleb valimiskogu, kellega see võiks tulla. Seda kõike näitab teine voor," ütles Anvelt.

Kaks teises voorus enim hääli saanud kandidaati pääsevad edasi kolmandasse vooru. Kui Kallas saab teises voorus Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide toel 45 häält, siis on tema üks edasipääseja. Mailis Repsil oleks Keskerakonna toel 26 ja Allar Jõksil IRL-i ja Vabaerakonna toel 22 häält.

Kuigi Repsil paistab hääli rohkem olevat, pole kindel, et just tema pääseb Kallase kõrvale kandideerima.

"Kui need hääled peavad, mis täna olid ja me eeldame, et /.../ homme on teise vooru hääletus samasugune nagu täna esimeses voorus, siis sõltub Konservatiivsest Rahvaerakonnast, kas ja kellele nad hääli annavad. Sellest sõltub, kas kolmandas voorus on Jõks või Reps," kommenteeris IRL-i fraktsiooni esimees Priit Sibul.

EKRE-l on võimalus kolmandasse valimisvooru pääsemist mõjutada, sest neil on seitse häält, millega kaubelda. Erakonna fraktsiooni esimees Martin Helme kinnitas, et täna peetigi konsultatsioone kõigiga, aga otsus tehakse hommikul.

"Kellelegi midagi lubatud ei ole, nii et meie tegelik soov kogu aeg on olnud jõuda valijameeste kogusse, et seada üles Mart Helme," ütles ta.

Sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna kokkulepe toetada ühiselt esimeses voorus Nestorit ja teises Kallast ei käi kolmanda vooru kohta ja siis on uued võimalused.

"See on juba selline asi, et siis me istume maha ja räägime oma fraktsiooni ja juhatusega kindlasti üksikasjalikult need asjad läbi," selgitas Anvelt.

Keskerakond püüab oma kandidaati hoida mõlemas valimisvoorus ja otsib ka valimiskoguks liitlasi ning oma hääli teistele kinkida ei taha. Vangerduste hind oleks kõrge.

"Kui me Mailis Repsiga lõpuni ei peaks saama minna, siis selle hinnaks saab olla ainult koht valitsuses," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Jaanus Karilaid.

"Teeme niimoodi, et presidendivalimised on ikkagi täiesti eraldi asi. Siin ma ei pea siiski võimalikuks sellist kauplemist nagu pärast valimisi on, et kes kellega koalitsiooni läheb ja valitsuse moodustab," kommenteeris Reformierakonna fraktsiooni esimees Urve Tiidus.

Toimetaja: Merili Nael



Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: