IT-arendajad otsisid HIV-i spetsialistidega meditsiinilisi digilahendusi ({{commentsTotal}})

Nädalavahetusel peeti Tallinnas maailma esimest HI-viiruse alast arendusmaratoni, kus IT-arendajad ja HIV-ala spetsialistid panid pead kokku, et töötada välja arste ja patsiente aitavaid digilahendusi.

Eesti on uute HI-viirusesse nakatumiste poolest Euroopa Liidus 1. kohal. HIVdigital hackathonile olid oodatud ideed, mis annaksid digilahenduste abil panuse HI- valdkonna murekohtade lappimisse. Konkursile laekus 14 ideed, millest žürii valis välja kolm.

Žürii poolehoiu pälvinud meeskonna DigiScreen soov on töötada välja IT-lahendus HI viirusesse nakatunute automaatseks leidmiseks.

"Et pakkuda otsustustuge perearstidele, meie projekt kombineeriks olemasolevat terviseandmestikku, mis on perearstidel olemas, indikaatorhaiguste andmebaasiga, mis annab teada perearstile, kas tegu on inimesega, keda peaks testima," selgitas DigiScreeni tiimiliige, mõttekoja Praxis juht Tarmo Jüristo.

Võitjate sekka jõudis ka tiim hINF, kelle eesmärk on kergendada patsiendi ja arsti suhtlust.

"Meie äpil on tore omadus, et ta saab esiteks digiregistratuuris ennast registreerida, siis saab ta arstiga kokku chattida nii, et ta ei tulegi arsti vastuvõtule," rääkis hINFi tiimiliige, Lääne-Tallinna keskhaigla nakkushaiguste arst Kersti Kink.

Kolmandana sai 30 000 eurosest võidusummast osa meeskond LiveHIV, mille liikmed tahavad veebi püsikampaaniaga tuua rohkem inimesi viiruse testi tegema.

Žürii tegi oma otsuse meeskonna mitmekesisuse põhjal. "Meeskondade põhjal, kus olid kõik erinevad kompetentsid esindatud ja teiseks ka selle põhjal kui väga tundus see relevantne justnimelt kasutajatele - nii õdedele, arstidele, kui patsientidele," sõnas Eesti tervisetehnoloogia klastri Connected Health tegevjuht Külle Tärnov.

Sotsiaalministeeriumi e-teenuste ja innovatsiooni asekantsleri Ain Aaviksoo sõnul on digilahenduste juurutamine arstide töösse oluline, kuna need aitavad kokku hoida väärtuslikku aega.

"Digitaalsed lahendused aitavadki kokku hoida aega kas rumalalt paberitöölt või andmete analüüsimiselt, mida ka inimesel üksi ilma masina abita on keeruline teha või võtab see väga kaua aega," lausus Aaviksoo.

Võitnud meeskondadest saavad nüüd Tehnopoli inkubaatori start-upid ning nendest parima või parimate vahel läheb detsembris jagamisele juba 70 000 eurot.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: