Ajalehed: valimiste esimeses voorus toimunu näitab Reformierakonna esimehe nõrkust ({{commentsTotal}})

Taavi Rõivas täna riigikogus.
Taavi Rõivas täna riigikogus. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Teisipäevased ajalehed leiavad oma juhtkirjades, et esmaspäeval riigikogus presidendivalimiste esimeses voorus toimunu näitas Reformierakonna esimehe Taavi Rõivase nõrkust.

Eesti Päevaleht märgib, et esimeses voorus toimunu viitab, et Reformierakond on Rõivase juhtimisel teinud presidendikampaanias vea, kui ei ilmutanud kevade ja suve jooksul huvi teiste poliitiliste jõududega presidendikokkuleppe sõlmimise vastu ega suutnud isegi erakonna sees kindlalt ühe kandidaadi seljataha asuda.

"Mis saaks olla selgem tõendus erakonna juhi nõrkusest? Kõigest mõned minutid enne hääletustulemuste väljakuulutamist antud intervjuudes ütles Taavi Rõivas, et Reformierakond seisab esimeses voorus kindlalt Eiki Nestori ja teises voorus Kallase seljataga. Tegelikult aga sai Nestor viis häält vähem, kui oleks pidanud saama Reformierakonnaja sotside kokkuleppe pidamise korral," kirjutab Eesti Päevaleht.

Postimees leiab, et tekkinud olukord annab tunnistust Taavi Rõivase läbikukkumisest Reformierakonna esimehena. "Võimetus teha otsuseid ja soov mängida korraga kahte mängu, mida kumbagi kontrollida ei suudetud, viis vastasseisuni nii erakonnas kui koalitsioonis," kirjutab Postimees.

Postimehe hinnangul tähendas viis kadunud häält, mis Eiki Nestoril (SDE) ilmselt Reformierakonnalt saamata jäid, pettumust, kuna kokkulepped Reformierakonnaga ei pea ning Reformierakonnale pettumust lootuses, et kokkulepped erakonna sees võiksid pidada.

Õhtuleht arvab, et Taavi Rõivas Reformierakonna juhina ei kontrolli enam olukorda ja saadikud hääletavad südametunnistusest lähtudes.

Toimetaja: Marek Kuul



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: