Saastetasude alandamine päästis Eesti elektriekspordi ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Pärnu Postimees/Scanpix

Eesti tõusis suvel taas elektrit hoogsalt eksportivaks maaks, sest suudab tänu saastetasude mitmekordsele alandamisele ja CO2 kvoodi erakordselt madalale hinnale põlevkivielektrit edukalt Nordpooli börsile müüa.

"Käesoleva aasta teises kvartalis oli CO2 heitmekvoodi hind kuus eurot tonni kohta, mis on aastavõrdluses 23 protsenti madalam. Teise aspektina on meie konkurentsivõimele positiivset mõju avaldanud 1. juulist kehtima hakanud paindlik ressursitasude süsteem," ütles Eesti Energia energiakaubanduse juht Veiko Räim Postimehele.

Keskkonnaministri Marko Pomerantsi vastuseisust hoolimata alandas valitsus tänavu suvel tagasiulatuvalt põlevkivi keskkonnatasusid ligi kuus korda ning kui selleks aastaks kehtestatud maksumäära kohaselt pidid energeetikud maksma iga kaevandatud põlevkivitonni eest riigile tasu 1,58 eurot, siis nüüd alandati seda summat tagasiulatuvalt 0,275 euroni.

Eesti Energia saab asjatundjate hinnangul tänu oma tehnoloogilisele paindlikkusele katlaid üksteise järel sisse ja välja lülitada ning toota siis, kui on võimalik kõrgema hinnaga müüa.

Fortumi hinnangul mõjutab Eesti elektrienergia ekspordipotentsiaali oluliselt Läti, kus on suured hüdroenergia varud, mis muudavad just kevadel sealse elektri väga odavaks ning põlevkivielektrijaamade edule aitab kaasa ka asjaolu, et suvel tuumajaamasid tavaliselt remonditakse ja hooldatakse, mis annab meile võimaluse rohkem eksportida.

Valitsus langetas põlevkivi ressursitasusid ajutiselt selle aasta 1. juulist kuni 2018. aasta jaanuarini ning selle rahaline mõju sektorile on ligikaudu 40 miljonit eurot aastas, alates 2018. aastast peaks rakenduma uus turuhinnast sõltuvate keskkonnatasude süsteem.

Põlevkiviga on otseselt seotud ligikaudu 7500 töökohta ning tööjõumakse ning ressursi- ja saastetasusid sai riik põlevkivisektorilt möödunud aastal ligikaudu 140 miljonit eurot.

Toimetaja: Marek Kuul



Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: