Keskmine palk tõusis 1163 eurole, käärid mediaanpalgaga üle 300 euro ({{commentsTotal}})

{{1472535070000 | amCalendar}}

Keskmine brutokuupalk oli tänavu teises kvartalis 1163 eurot, kasvades eemise aasta sama perioodiga võrreldes 7,6%. Samal ajal oli mediaanpalk aga vaid 858 eurot.

Keskmine brutopalk oli aprillis 1141 eurot, mais 1129 eurot ja juunis 1220 eurot. Juunikuu kõrgem palk tulenes peamiselt ebaregulaarsete preemiate ja lisatasude ning puhkusetasude suurenemisest, teatas statistikaamet.

Keskmine palk oli teises kvartalis kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses. Võrreldes 2015. aasta teise kvartaliga tõusis keskmine brutopalk peaaegu kõigil tegevusaladel (välja arvatud mäetööstus).

Kõige enam tõusis keskmine brutokuupalk kinnisvaraalases tegevuses (23,5 protsenti). Keskmisest kiirem palgakasv oli ka haldus- ja abitegevustes (13,5 protsenti), majutuses ja toitlustuses (12,6 protsenti) ning info ja side tegevusalal (11,5 protsenti).

Brutokuupalga aastakasv oli kiireim Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (9,4 protsenti) ja aeglaseim riigile kuuluvates asutustes (5,5 protsenti).

Maakonniti oli 2016. aasta teises kvartalis kõrgeim brutopalk Harju, Tartu, Viljandi ja Lääne maakonnas ning madalaim Põlva, Ida-Viru ja Valga maakonnas.

Maksu- ja tolliameti andmeil aga oli teise kvartali mediaanpalk 858 eurot, mis tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt. Seega on mediaanpalk 305 euro võrra väiksem kui keskmine palk.

Aastaga kasvas mediaanpalk 64 euro võrra - möödunud aasta teises kvartalis oli see 794 eurot kuus.

Ka mediaanpalk väljendab teenistust brutosummana.

Toimetaja: Priit Luts, Merilin Pärli



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: