Kohus jättis pedofiili vanglasse ({{commentsTotal}})

Jaanus Rohumets
Jaanus Rohumets Autor/allikas: Politsei

Tartu maakohus ei vabastanud esmaspäeval vanglast enne tähtaega laste seksuaalses kuritarvitamises süüdimõistetud Jaanus Rohumetsa.

Maakohus jättis Rohumetsa (41) talle 2010. aastal mõistetud 10-aastase vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna tema puhul on uue kuriteo riskiprotsendid kõrged, ütles Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm ERR.ee-le.

Rohumetsa karistusaja algus on 31. august 2009 ja lõpp 29. august 2018.

2010. aasta mais mõistis Harju maakohus Rohumetsa süüdi peaaegu kogu süüdistuse ulatuses ning karistas teda kaheksa-aastase vangistusega, kuid luges tema süüdistusest aegunuks 1992. aastal toimepandud teise astme kuriteod.

Sama aasta oktoobris karmistas Tallinna ringkonnakohus Rohumetsa karistust ning määras talle uue otsusega 10-aastase vangistuse.

Rohumets tunnistas end kinnisel kohtuprotsessil kuritegudes süüdi osaliselt.

Rohumets mõisteti süüdi lapse vägistamises, sugukire vägivaldses rahuldamises nooremate kui 16-aastaste suhtes, laste kasutamises pornograafilise teose valmistamisel ning lapsporno valmistamises ja selle võimaldamises.

Süüdistuse kohaselt pani Rohumets ajavahemikul 1992-2009 toime erinevaid seksuaalkuritegusid 10 lapse suhtes, kellest nooremad olid alla viieaastased.

Süüdistatava kasutuses olnud andmekandjatelt leidsid Põhja prefektuuri lastekaitsetalituse töötajad üle 2000 pildi, millel oli kujutatud alla 14-aastaseid lapsi erootilistes situatsioonides.

Rohumets vahistati 2009. aasta septembris.

Toimetaja: Marek Kuul



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: