5 uudist, mida täna hommikul teada: keskmine palk tõusis taas, MKM soovitab Expost loobuda ja Soome idufirma aitab restoranipidajaid ({{commentsTotal}})

Uudistepäeva hommik 30. augustil.
Uudistepäeva hommik 30. augustil. Autor/allikas: ERR

Siin on viis uudist, millega päeva alustada!

Keskmine palk tõusis 1163 eurole

Keskmine brutopalk oli aprillis 1141 eurot, mais 1129 eurot ja juunis 1220 eurot. Juunikuu kõrgem palk tulenes peamiselt ebaregulaarsete preemiate ja lisatasude ning puhkusetasude suurenemisest, teatas statistikaamet.

Keskmine palk oli teises kvartalis kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses. Võrreldes 2015. aasta teise kvartaliga tõusis keskmine brutopalk peaaegu kõigil tegevusaladel (välja arvatud mäetööstus).

Kõige enam tõusis keskmine brutokuupalk kinnisvaraalases tegevuses (23,5 protsenti). Keskmisest kiirem palgakasv oli ka haldus- ja abitegevustes (13,5 protsenti), majutuses ja toitlustuses (12,6 protsenti) ning info ja side tegevusalal (11,5 protsenti).


Majandusministeerium soovitab Eestil 2020. aasta Expost kõrvale jääda

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) on teinud valitsusele ettepaneku, et Eesti jääks 2020. aastal toimuvast Dubai maailmanäitusest (Expo) kõrvale, kuna see läheks maksma vähemalt 6 miljonit eurot ning raha saaks kasutada hoopis näiteks ettevõtetele kasulikemal erialamessidel osalemiseks.

"Expol osalemise otsustab sügisel valitsus," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) avalike suhete osakonna nõunik Kadri Tonka BNS-ile. Ministeeriumi koostatud ettepanekust selgub, et MKM soovitab siiski valitsusel otsustada Dubais toimuvast maailmanäitusest kõrvale jääda.

Dubai maailmanäitus on niinimetatud põhi-Expo, mis toimub iga viie aasta järel, viimane näitus oli 2015. aastal Milanos. Araabia Ühendemiraadid on esitanud Eestile ka ametliku kutse 2020. aasta 20. oktoobrist kuni 2021. aasta 10. aprillini toimuval üritusel osalemiseks, seisab otsuse ettepanekus.


Soome idufirma aitab Eesti restoranidel üle jäänud päevapraed maha müüa

Soomes mõne kuuga edu saavutanud idufirma ResQ Club laienes Eestisse, kus aitab restoranidel päästa muidu prügimäele mineva toidu.

Äripäev kirjutab, et mobiiliäpina ja veebilehitsejas toimiva rakenduse abil saavad restoranid üle jäävad toidud platvormile üles panna ning kasutajad näevad kaardilt, millised restoranid parasjagu üle jäänud toitu pakuvad.

Roogade hinnad on tavahinnast soodsamad, nende eest tasutakse äpi kaudu ja toidule peab ostja restorani ise järele minema.

Üldjuhul käib jutt päevapraadidest, mida valmistatakse hommikul suurem kogus ja mille minekut on raske täpselt ennustada.

 

Ilmateade

Täna on pilves selgimistega ilm. Sajab hoovihma, paiguti on äikest, õhtuks sadu lakkab. Hommikupoolikul pöördub tuul edelast loodesse 5-12, saartel ja rannikul puhanguti kuni 17 m/s, õhtul nõrgeneb. Õhutemperatuur on 15..18°C.


Saastetasude alandamine päästis Eesti elektriekspordi

Eesti tõusis suvel taas elektrit hoogsalt eksportivaks maaks, sest suudab tänu saastetasude mitmekordsele alandamisele ja CO2 kvoodi erakordselt madalale hinnale põlevkivielektrit edukalt Nordpooli börsile müüa.

"Käesoleva aasta teises kvartalis oli CO2 heitmekvoodi hind kuus eurot tonni kohta, mis on aastavõrdluses 23 protsenti madalam. Teise aspektina on meie konkurentsivõimele positiivset mõju avaldanud 1. juulist kehtima hakanud paindlik ressursitasude süsteem," ütles Eesti Energia energiakaubanduse juht Veiko Räim Postimehele.

Keskkonnaministri Marko Pomerantsi vastuseisust hoolimata alandas valitsus tänavu suvel tagasiulatuvalt põlevkivi keskkonnatasusid ligi kuus korda ning kui selleks aastaks kehtestatud maksumäära kohaselt pidid energeetikud maksma iga kaevandatud põlevkivitonni eest riigile tasu 1,58 eurot, siis nüüd alandati seda summat tagasiulatuvalt 0,275 euroni.

Eesti Energia saab asjatundjate hinnangul tänu oma tehnoloogilisele paindlikkusele katlaid üksteise järel sisse ja välja lülitada ning toota siis, kui on võimalik kõrgema hinnaga müüa.


ETV, ETV2 ja ETV+ saab vaadata uue väga lihtsa äpiga

ERR rõõmustab vaatajaid uute teleprogrammide äppidega. ETV, ETV2 ja ETV+ on alates teisipäevast vaadatavad uue väga lihtsa ja intuitiivse äpiga.
Äpis on saatekava, saab vaadata otse-eetrit ja saateid uuesti vaadata.

"Vaatajad tahtsid lihtsat äppi - üks näpuvajutus ja “telekas" käib," ütles ERR-i IKT arendusdirektor Jaanus Lillenberg. "Ka ülejäänud äpi funktsionaalsus on lihtne ja kasutajasõbralik - kahte kätt tarvis ei lähe."

Seni on ERR-i teleprogrammid olnud otse ja järelvaadatavad ERR-i äpis, nüüd on iga kanal otse- ja järelvaadatav ka eraldi äpis. Otse on nähtavad kõik saated, millel ei ole internetis näitamise õiguste piirangut.

Äpp jookseb Android 4.0 ja uuema op-süsteemiga seadmetel ning alates iOS 8.0 Apple nutiseadmetel.

Androidi äpi saad siit.

iOS-i äpi saad siit.

 

Toimetaja: Allan Rajavee, Marju Himma



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: