Valimiskomisjon: salajasuse põhimõttest peaks hääletaja ise kinni pidama ({{commentsTotal}})

Vabariigi valimiskomisjon ei saa kuidagi takistada riigikogu saadikul oma hääletussedelist foto tegemist, kuid leiab, et salajasuse põhimõttest peaks iga saadik ise kinni hoidma.

Komisjon asutas teisipäeval küsimust riigikogu aseesimehe Helir-Valdor Seederi palvel. Juba eile avalikustas mitu riigikogu liiget sotsiaalmeedias oma valiku, postitades foto täidetud hääletussedelist.

Seaduses on kirjas, et vabariigi president valitakse salajasel hääletusel. Valimiskomisjoni kui hääletamise korraldaja kohustus on tagada tingimused salajaseks hääletamiseks: valija hääletab anonüümse hääletamissedeliga ning hääletamissedel täidetakse hääletamiskabiinis.

Komisjon kontrollib küll presidendivalimistel hääletamiskeskkonda, välja arvatud hääletamissedeli täitmise hetke kabiinis.

"Iga valija hääletab hääletamiskabiinis ise. Puuduvad täiendavad võimalused kontrollida valija käitumist hääletamise hetkel, sest valija tegevuse jälgimine hääletamiskabiinis läheks omakorda vastuollu valimiste salajasuse põhimõttega," teatas valimiskomisjon.

"Salajasuse põhimõtte rakendamine on ka hääletaja ülesanne. Vastuolu salajasuse põhimõttega võib tekkida oma valikut kolmandatele isikutele avalikustades, kuna võib seada surve alla teised hääletajad, kellelt võidakse oodata sedasama," märkis komisjon.

Valimiskomisjon on seisukohal, et igasugused kokkulepped oma valiku tõendamiseks pärast hääletamist ei saa olla hääletamisel osalejatele siduvad: riigikogu liige lähtub hääletamisel vaba mandaadi põhimõttest ja oma südametunnistusest.

Valimiskomisjon kutsus üles hääletajaid järgima põhiseaduses ja presidendi valimise seaduses sätestatud hääletamise salajasuse põhimõtet.

Justiitsminister: saadiku survestamine on seadusega otseses vastuolus

Justiitsminister Urmas Reinsalu (IRL) tegi täna avalduse, et põhiseaduse rikkumine presidendi valimistel on lubamatu.

"Tänased lehed avaldavad väiteid, et Riigikogu liikmeid survestatakse oma valimissedeleid pildistama, et tagada hääletusel parteidistsipliin. Mitmed riigikogu liikmed on juba meedias oma valimissedeleid eksponeerinud. Riigikogu liikmete taoline survestamine on otseses vastuolus põhiseaduse ning vabariigi presidendi valimise seadusega, mis sätestab valimiste salajasuse põhimõtte," rõhutas Reinsalu.

"Riigikogu peab kaitsma põhiseadust. Kutsun üles kõiki poliitikuid sellistest tegevustest ühemõtteliselt hoiduma, sest see on õigusriigi põhimõtte vastane," lisas justiitsminister.

Toimetaja: Priit Luts



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: