Komisjon meelt ei muutnud: haldusreform on põhiseadusega kooskõlas ({{commentsTotal}})

{{1472549105000 | amCalendar}}

Riigikogu põhiseaduskomisjoni hinnangul on põhiseadusega kooskõlas Kõpu valla poolt vaidlustatud haldusreformi seaduse paragrahvid ning vastava arvamuse edastab komisjon riigikohtule.

Komisjonis hääletusel olnud arvamust toetas napp enamus: poolt oli viis ja vastu oli neli komisjoni liiget.

Kõpu valla poolt vaidlustati haldusreformi seaduse kolm paragrahvi, mis reguleerivad menetlustähtaegade pikkust valitsuse algatamisel toimuva omavalitsuste ühendamise korral ning üks paragrahv, mis näeb ette, et omavalitsustele ei maksta ühinemistoetusi, kui ühendamine viiakse läbi valitsuse algatusel.

„Komisjoni enamus leidis, et vaidlustatud paragrahvid ei ole põhiseadusega vastuolus,“ ütles komisjoni esimees Kalle Laanet.

Nii näiteks on korrektne see, et vabatahtlikult liitunuid ootab motivatsioonipakett, ent sundliitmise korral hüvitatakse vaid otseselt liitumisega kaasnevad kulud. Laanet ei näe suurt probleemi ka selles, et sundliitmine jääb kohalike omavalitsuste valimistele väga lähedale.

Sama meelt on ka haldusreformi läbiviimise eest vastutav minister Arto Aas, kelle kinnitusel ei ole reformiga venitamine enam Eesti inimeste ja omavalitsuste huvides.

Õiguskantsler Ülle Madise näeb riigikogus heaks kiidetud haldusreformi seaduses vastuolusid põhiseadusega, leides, et sundühendamine jääb kohalikele valimistele liiga lähedale.

Õiguskantsler näeb riivet

Madise teatas oma seisukohas riigikohtule, et haldusreformi seadus jääb oma põhiosas riigikogule põhiseadusega antud valiku ruumi piiresse, kuid paraku ei võimalda haldusreformi seaduses kehtestatud ajakava kohaliku omavalitsuse üksuste sundühendamist põhiseadusega kooskõlas oleval viisil.

"Sundühendamise läbiviimine on planeeritud ajaliselt kohaliku omavalitsuse volikogu valimistele sedavõrd lähedale, et sundühendamise määruse võimalik vaidlustamine tekitab olukorra, kus volikogu kandidaatidele ja valijatele ei ole piisavalt varakult selge, millise kohaliku omavalitsuse üksuse suhtes valimisi läbi viiakse," kirjutas Madise.

Seetõttu on õiguskantsleri hinnagul põhiseadusest tulenevate õiguskindluse ja demokraatia põhimõtetega vastuolus haldusreformi seadusest sätestatud tähtajad omavalitsuste ühendamiseks.

Riigikogu võttis haldusreformi seaduse vastu tänavu 7. juunil. Seadus sisaldab endas haldusreformi läbiviimise aluseid ja korda ning see määrab ära kohaliku omavalitsuse miinimumsuuruse ja sellega seotud erandid.

Haldusreformi eesmärk on omavalitsuste moodustumine, mis suudavad pakkuda inimestele paremaid avalikke teenuseid, tagada piirkondade konkurentsivõime kasvu ning täita iseseisvalt neile seadusega pandud ülesandeid.

Seaduse kohaselt peaks kohalikus omavalitsuses elama üldjuhul vähemalt 5 000 inimest. Vastavalt seadusele on kohalikel omavalitsustel kuni 2016. aasta lõpuni aega otsustada omaalgatuslik ühinemine ning valitsus maksab sellistele omavalitsustele ühinemistoetust.
Järgmise aasta veebruaris algatab valitsus aga nende valdade ja linnade ühendamise, kelle elanike arv ei vasta miinimumsuuruse kriteeriumile ja kes ei ole otsustanud ühineda omaalgatuslikult.

Ühinemised viiakse läbi 2017. oktoobris toimuvate kohaliku omavalitsuse volikogude valimise käigus.

Toimetaja: Priit Luts, Merili Nael



Parvlaev Soela.Parvlaev Soela.
Fotod: mais alustab saarte vahel sõitu uus parvlaev Soela

Baltic Workboatsi laevatehases spetsiaalselt Saaremaa ja Hiiumaa vaheliseks laevaühenduseks ehitatud parvlaev Soela sai valmis veidi enne tähtaega ja läheb liinile 1. maist.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.