Kõrgõzstanis sai rünnakus Hiina saatkonnale viga kolm inimest ({{commentsTotal}})

Miilitsad plahvatuses kannatada saanud Hiina saatkonna hoone ees.
Miilitsad plahvatuses kannatada saanud Hiina saatkonna hoone ees. Autor/allikas: Scanpix / Reuters

Kõrgõzstanis plahvatas teisipäeval Hiina saatkonda ramminud lõhkeainelastis auto, kolm inimest sai viga ja enesetapupommar hukkus, teatasid politsei ja meedikud.

Meedikute sõnul hukkus Kõrgõzstani pealinnas Biškekis toimunud plahvatuses lõhkeainelastis auto juht. Viga sai kaks saatkonna töötajat ja veel üks inimene, lisasid arstid.

Kiirabi teatel viidi kannatanud rohkete killuhaavadega haiglasse.

"Enesetaputerrorist juhtis väikebussi Mitsubishi-Delica. Kõik kolm kannatanud on Kõrgõzstani kodanikud," ütles asepeaminister Ženiš Razakov.

Kohapeal tegutsevad kõik eriteenistused, miilitsatöötajad eraldasid saatkonnakvartali. Siseministeerium nimetas juhtunut terrorirünnakuks.

Allikas Kõrgõzstani jõuametkondadest ütles Interfaxile, et korrakaitseametkonnad ei ole veel tuvastanud enesetaputerroristi isikut. Tema sõnul tegutsevad kohapeal miilitsad ja julgeolekutöötajad, kes muu hulgas püüavad tuvastada hukkunut ja auto omanikku

Allikas: AFP-Interfax-BNS



USA praeguse immigratsioonipoliitika vastu protestivad inimõiguslased Californias 4. juulil ehk iseseisvuspäeval.

Inimõigused heaoluriigi ja neoliberaalse üleilmastumise vahel

Kujutagem ette, et kõik maailma varandus kuulub ühele mehele. Nimetagem seda meest Kroisoseks, vanast pärimusest tuttava kuninga järgi, keda Herodotos iseloomustas kui „nii uskumatult rikast“, et ta „pidas ennast kõige õnnelikumaks surelikuks“. Oma ligimestest mõõtmatult kõrgemal asuv moodne Kroisos on ühtlasi ka suuremeelne kuningas.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: