SEB: Praegune majanduskasvu tempo ongi uus normaalsus ({{commentsTotal}})

SEB avaldas oma esimese poolaasta majandusanalüüsi. Nagu teisedki pangad, pidid ka nemad SKP kasvu korrigeerima, ent nentisid samas, et madalam kasvutempo ongi uus normaalsus, mida saab väärata vaid mingi ootamatu ja mahukas muutus turul.

Tänavune euroala majanduskasv jäi aasta algul 1,5% juurde ning järgmistel aastastel on oodata keskmiselt 1,7% kasvu. SEB majandusanalüütik Mihkel Nestori selgituse kohaselt on tegemist ootuspärase vaikse kulgemisega, mis ongi praeguse majanduse uus normaalsus.

"See on adekvaatne number. Kui peaks toimuma hüpe nelja-viie protsendi peale, eeldaks see näiteks mingit tehnoloogilist läbimurret, mida pole aga näha," selgitas Nestor.

Tema kinnitusel piisab Eesti majanduses selliseks hüppeks ka sellest, kui üks suurtootja käivituma või laienema peaks, sest meie majandus on lihtsalt nii väike. Samas möönis Nestor, et OECD mudelite põhjal tehtud arvutuste järgi võiks Eesti normaalne keskmine kasvutempo olla 3% aastas.

Tegelikkuses kujunes Eesti kasvutempo tänavu esimesel poolaastal 1,1%, hoolimata prognoositud 2,7%. Aasta lõikes võib aga majanduskasvuks kujuneda 1,7%, prognoosib SEB. Analüütikud on aga seni oma prognoosides alahinnanud energiasektori mõju, kus odav importelekter on tugevalt kahandanud Eesti Energia tootmismahte.

Töötuse määr hakkab tõusma

Esimeses kvartalis oli palgakasv Eestis 8%, teises kvrtalis 7,6%. Surve palkadele toob aga paratamatult kaasa efektiivsuse otsimise mujalt. Seega näeb SEB järgmisteks aastateks töötuse kasvu. "Põhjamaades tehakse sama hulk tööd ära väiksema hulga töötajatega," tõdes Nestor.

Ka eksport peaks pöörduma tõusule. Lisaks tavapärastele sektoritele - puit, mööbel, tekstiil, elektroonika - on kasvu loota ka väikelaevatööstusest ja haagiste tootmisest. Tagasilööke on saanud üksikud suured sektorid nagu keemiatööstus ja muud põlevkivist sõltuvad tööstusharud.

"Välismaale müümine on kolme-nelja taguse ajaga võrreldes raskem," selgitas Nestor ekspordi olukorda.

Ehkki Eesti ekspordil ei ole viimasel ajal just roosiliselt läinud, näeb Nestor majanduskasvu eeskätt selle arvelt. Ta kiitis, et Eestis SKP-d kunstlikult sisetarbimise arvelt kasvatama pole tõtatud, mis viiks uue majandusbuumi ja kokkukukkumiseni.

Naabritel läheb hästi

SEB analüüsist nähtub, et Venemaa majanduslangus on läbi. Ehkki EL-i sanktsioonid jäävad tõenäoliselt püsima, ehk kohatiste leevendustega, on Venemaa õppinud nendega elama ning pisut kerkinud naftahind aitab kosuda. Ehkki tänavu jääb majandus veel kergesse langusesse, pöördub see SEB hinnangul järgmisest aastast juba väikesele tõusule. Pidurdub ka inflatsioon.

Üllataja on aga Soome, mille SKP on nüüdseks kasvanud juba kaks kvartalit järjest. Viimati oli sama hea seis 2013. aastal. Soome tööstustoodang on kasvanud kolm kuud järjest, paranenud on ka olukord tööjõuturul.

Nestor tõi näiteks, et SKP elavdamiseks on Soome käivitanud tööjõureformi, millega näiteks kauplused saavad senisest kauem lahti olla.

"Nii näiteks tohib IKEA nüüd kaks tundi kauem lahti olla ja ma jõudsin pärast poes käimist veel ka jäätist osta," piltlikustas Nestor reformi mõju tarbijakäitumisele.

Ka Rootsi kasvupotentsiaal on jätkuvalt hea. SKP kasvu veavad eluasemeinvesteeringud ning avaliku sektori kulutused eluasemete rajamisele, põhjuseks vajadus majutada ära riiki saabunud migrandid. Sellest kasvust saab osa ka Eesti, sest meie ettevõtted tarnivad Rootsi valmis puitmaju, mööblit, tekstiilkaupu. Samas aga on töötuse määr migrantide seas kõrge - 16% -, mistõttu võib see Rootsi majandust teistpidi õgima hakata. Tööpuudus on Rootsis kahanenud vaid sünnipäraste rootslaste arvelt.

Läti-Leedu on Eesti kombel oma ootusi tänavusele majanduskasvule allapoole korrigeerinud. Lätit mõjutab Venemaa turu suletus ja aeglane kaubavahetus, ka EL-i vahendeid ei suudeta piisavalt kiriesti kasutusele võtta.

Mõlema riigi majanduselt oodatakse järgmisteks aastateks siiski pisut suuremat kasvu kui Eestis.

Poliitika mõjutab majandust vähe

SEB analüüsist nähtub, et Brexitil seni majanduslik mõju puudub - pigem on mõju poliitiline.

"Norra kuulub Euroopa Liitu ilma sinna kuulumata, samuti Šveits. Suurbritannias hakkab ilmselt kehtima Šveitsi mudel," prognoosis Nestor.

Šveitsi mudeli all peab ta silmas suurt hulka kahepoolseid lepinguid ja osalist ligipääsu ühisturule, samuti säiliks tööjõu vaba liikumine.

Enne 2019. aastat, mil on tulekul uued europarlamendi valimised, Suurbritannia tõenäoliselt EL-ist ei lahku.

Kogu Euroopa on praegu 22.-23- septembril Bratislavas toimuva ministrite kohtumise ootel, kus peamiste teemadena arutatakse nii Brexiti küsimust kui ka EL-i ja USA vabakaubandusleppe vaidlusaluseid punkte. Siiani pole veel ühtki peatükki umbes 30-st lukku saadud ning Euroopas on üha enam maad võtmas seisukoht, et leppega edasi minna ei saa.

Samuti ootab Euroopa USA presidendivalimiste tulemusi, ehkki prognoos Donald Trumpi valituks saamiseks on kahanenud ning seda enam väga tõenäoliseks ei peeta. Euroopa majandusele on see hea uudis, kuivõrd Trump on lubanud valituks saades suure hulga oma riigi tööjõust välja saata ning tõmmata USA vägesid tagasi keerulisematest piirkondadest, mis automaatselt vähendab ka globaalsete investorite huvi end nende piirkondadega siduda. Seega erinevalt Brexitist võiks Trump teoreetiliselt majandustegevust kuigivõrd mõjutada, kuigi ka seal on kindlasti emotsioone sees.

"Rootsi kolleegildel on raske Balti kolleegide hirmu seoses Trumpiga mõista," tõdes Nestor.

Küll aga ei soovinud SEB analüütik kujundada seisukohta Eesti presidendivalimiste küsimuses. "Eesti presidendi roll Eesti majanduses on pea olematu," põhjendas Nestor.



Vladimir Putin ja Donald Trump APEC-i kohtumisel Vietnamis 2017. aasta novembris.

Leht: kuidas on Trumpi suhtumine Venemaasse aastaga arenenud

Ajaleht Washington Post avaldas neljapäeval pikema ülevaate sellest, kuidas president Donald Trumpi suhtumine Venemaasse on viimase aasta jooksul arenenud ning milliseid vastasseise ja vaidlusi on see temaatika tekitanud tema administratsioonis.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

Meelis Virkebau ja Artjom Arhangelski.

Rakvere tapamaja lepitusprotsess luhtus

Rakvere lihakombinaadi tapamaja töötajate kohtumine ettevõtte juhtkonna ja riikliku lepitajaga ei andnud neljapäeval loodetud tulemust, sest palgatõusus kokkuleppele ei jõutud. Riiklik lepitaja lõpetas lepitusprotsessi.

Facebook ja Google.

Agentuurid nõuavad, et tehnoloogiahiiud uudiste eest maksma hakkaksid

Üheksa Euroopa uudisteagentuuri nõuab internetihiidudelt autoritasu uudistoodangu kasutamise eest. Nõue on jätkuks Euroopa Parlamendis toimunud arutelule direktiivi üle, mille alusel hakkaksid Facebook, Google, Twitter ja teised suure veebifirmad maksma miljoneid eurosid uudiste eest, mida nad kasutavad või millele nad viitavad.

teadusuuring koolielust

Marin Laak. "Kalevipoja" välisretseptsioon, attention!

Cornelius Hasselblatti monograafia „Kalevipoeg Studies. The Creation and Reception of an Epic” täidab rahvuseepose ingliskeelses retseptsioonis valitsenud tühimiku. Tegu on üllataval kombel esimese kaasaegse ingliskeelse tervikliku käsitlusega meie eepose saamisloost ja vastuvõtust. 

Klapid pähe: kuula ja vaata raadioteatrit
"Tagassi inglite juure"

"Tagassi inglite juure" ehk kuidas raadioteater Rakvere teatri aeda kolib

Kolmapäeva õhtul esietendub Rakvere teatris omapärane tükk: näitlejad poevad külastajatele kõrva, külastajad jalutavad omakeskis laval ringi ja seda kõike talvises Rakvere teatri aias. ERRi kultuuriportaalil oli võimalik jäligda virukeelse tüki "Tagassi inglite juure" valmimist raadioteatris.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: