SEB: Praegune majanduskasvu tempo ongi uus normaalsus ({{commentsTotal}})

SEB avaldas oma esimese poolaasta majandusanalüüsi. Nagu teisedki pangad, pidid ka nemad SKP kasvu korrigeerima, ent nentisid samas, et madalam kasvutempo ongi uus normaalsus, mida saab väärata vaid mingi ootamatu ja mahukas muutus turul.

Tänavune euroala majanduskasv jäi aasta algul 1,5% juurde ning järgmistel aastastel on oodata keskmiselt 1,7% kasvu. SEB majandusanalüütik Mihkel Nestori selgituse kohaselt on tegemist ootuspärase vaikse kulgemisega, mis ongi praeguse majanduse uus normaalsus.

"See on adekvaatne number. Kui peaks toimuma hüpe nelja-viie protsendi peale, eeldaks see näiteks mingit tehnoloogilist läbimurret, mida pole aga näha," selgitas Nestor.

Tema kinnitusel piisab Eesti majanduses selliseks hüppeks ka sellest, kui üks suurtootja käivituma või laienema peaks, sest meie majandus on lihtsalt nii väike. Samas möönis Nestor, et OECD mudelite põhjal tehtud arvutuste järgi võiks Eesti normaalne keskmine kasvutempo olla 3% aastas.

Tegelikkuses kujunes Eesti kasvutempo tänavu esimesel poolaastal 1,1%, hoolimata prognoositud 2,7%. Aasta lõikes võib aga majanduskasvuks kujuneda 1,7%, prognoosib SEB. Analüütikud on aga seni oma prognoosides alahinnanud energiasektori mõju, kus odav importelekter on tugevalt kahandanud Eesti Energia tootmismahte.

Töötuse määr hakkab tõusma

Esimeses kvartalis oli palgakasv Eestis 8%, teises kvrtalis 7,6%. Surve palkadele toob aga paratamatult kaasa efektiivsuse otsimise mujalt. Seega näeb SEB järgmisteks aastateks töötuse kasvu. "Põhjamaades tehakse sama hulk tööd ära väiksema hulga töötajatega," tõdes Nestor.

Ka eksport peaks pöörduma tõusule. Lisaks tavapärastele sektoritele - puit, mööbel, tekstiil, elektroonika - on kasvu loota ka väikelaevatööstusest ja haagiste tootmisest. Tagasilööke on saanud üksikud suured sektorid nagu keemiatööstus ja muud põlevkivist sõltuvad tööstusharud.

"Välismaale müümine on kolme-nelja taguse ajaga võrreldes raskem," selgitas Nestor ekspordi olukorda.

Ehkki Eesti ekspordil ei ole viimasel ajal just roosiliselt läinud, näeb Nestor majanduskasvu eeskätt selle arvelt. Ta kiitis, et Eestis SKP-d kunstlikult sisetarbimise arvelt kasvatama pole tõtatud, mis viiks uue majandusbuumi ja kokkukukkumiseni.

Naabritel läheb hästi

SEB analüüsist nähtub, et Venemaa majanduslangus on läbi. Ehkki EL-i sanktsioonid jäävad tõenäoliselt püsima, ehk kohatiste leevendustega, on Venemaa õppinud nendega elama ning pisut kerkinud naftahind aitab kosuda. Ehkki tänavu jääb majandus veel kergesse langusesse, pöördub see SEB hinnangul järgmisest aastast juba väikesele tõusule. Pidurdub ka inflatsioon.

Üllataja on aga Soome, mille SKP on nüüdseks kasvanud juba kaks kvartalit järjest. Viimati oli sama hea seis 2013. aastal. Soome tööstustoodang on kasvanud kolm kuud järjest, paranenud on ka olukord tööjõuturul.

Nestor tõi näiteks, et SKP elavdamiseks on Soome käivitanud tööjõureformi, millega näiteks kauplused saavad senisest kauem lahti olla.

"Nii näiteks tohib IKEA nüüd kaks tundi kauem lahti olla ja ma jõudsin pärast poes käimist veel ka jäätist osta," piltlikustas Nestor reformi mõju tarbijakäitumisele.

Ka Rootsi kasvupotentsiaal on jätkuvalt hea. SKP kasvu veavad eluasemeinvesteeringud ning avaliku sektori kulutused eluasemete rajamisele, põhjuseks vajadus majutada ära riiki saabunud migrandid. Sellest kasvust saab osa ka Eesti, sest meie ettevõtted tarnivad Rootsi valmis puitmaju, mööblit, tekstiilkaupu. Samas aga on töötuse määr migrantide seas kõrge - 16% -, mistõttu võib see Rootsi majandust teistpidi õgima hakata. Tööpuudus on Rootsis kahanenud vaid sünnipäraste rootslaste arvelt.

Läti-Leedu on Eesti kombel oma ootusi tänavusele majanduskasvule allapoole korrigeerinud. Lätit mõjutab Venemaa turu suletus ja aeglane kaubavahetus, ka EL-i vahendeid ei suudeta piisavalt kiriesti kasutusele võtta.

Mõlema riigi majanduselt oodatakse järgmisteks aastateks siiski pisut suuremat kasvu kui Eestis.

Poliitika mõjutab majandust vähe

SEB analüüsist nähtub, et Brexitil seni majanduslik mõju puudub - pigem on mõju poliitiline.

"Norra kuulub Euroopa Liitu ilma sinna kuulumata, samuti Šveits. Suurbritannias hakkab ilmselt kehtima Šveitsi mudel," prognoosis Nestor.

Šveitsi mudeli all peab ta silmas suurt hulka kahepoolseid lepinguid ja osalist ligipääsu ühisturule, samuti säiliks tööjõu vaba liikumine.

Enne 2019. aastat, mil on tulekul uued europarlamendi valimised, Suurbritannia tõenäoliselt EL-ist ei lahku.

Kogu Euroopa on praegu 22.-23- septembril Bratislavas toimuva ministrite kohtumise ootel, kus peamiste teemadena arutatakse nii Brexiti küsimust kui ka EL-i ja USA vabakaubandusleppe vaidlusaluseid punkte. Siiani pole veel ühtki peatükki umbes 30-st lukku saadud ning Euroopas on üha enam maad võtmas seisukoht, et leppega edasi minna ei saa.

Samuti ootab Euroopa USA presidendivalimiste tulemusi, ehkki prognoos Donald Trumpi valituks saamiseks on kahanenud ning seda enam väga tõenäoliseks ei peeta. Euroopa majandusele on see hea uudis, kuivõrd Trump on lubanud valituks saades suure hulga oma riigi tööjõust välja saata ning tõmmata USA vägesid tagasi keerulisematest piirkondadest, mis automaatselt vähendab ka globaalsete investorite huvi end nende piirkondadega siduda. Seega erinevalt Brexitist võiks Trump teoreetiliselt majandustegevust kuigivõrd mõjutada, kuigi ka seal on kindlasti emotsioone sees.

"Rootsi kolleegildel on raske Balti kolleegide hirmu seoses Trumpiga mõista," tõdes Nestor.

Küll aga ei soovinud SEB analüütik kujundada seisukohta Eesti presidendivalimiste küsimuses. "Eesti presidendi roll Eesti majanduses on pea olematu," põhjendas Nestor.



hõlmikpuuhõlmikpuu
Tallinna kuulus hõlmikpuu vajab abi

Tallinnas Peeter Süda tänava ja Pärnu maantee nurgal kasvav ning mõnekümne aasta eest Estonia uue maja ehitust takistanud hõlmikpuu vajab Eesti Dendroloogia Seltsi hinnangul abi.

Kaader videostKaader videost
ERR.ee video | Heidy Purga: Viljandis on mingi teistsugune aura

Neljapäeval stardib Viljandis 25. pärimusmuusika festival, mis toob mitmekesise artistideprogrammi päeval ning uhked järelpeod õhtul. Järelpeo korraldajad Heidy Purga ja Bert Prikenfeld rääkisid Viljandi folgi olulisusest.

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Automaat, arhiivifoto.Automaat, arhiivifoto.
CNN avaldas videod Talibani käes olevatest Vene relvadest

CNN on saanud enda valdusse videod, mis suurendavad kahtlusi, et Venemaa on tarninud Afganistanis tegutsevale äärmusrühmitusele Taliban moodsamat relvastust. Nii Afganistani võimud kui ka USA on Moskvat käesoleval aastal korduvalt süüdistanud Talibani relvastamises, Venemaa esindajad on aga kõik sellised väited tagasi lükanud.

Eesti võrkpallifännidEesti võrkpallifännid
Eestist sõidab võrkpalli EM-finaalturniirile ligi 1500 fänni

Kuni juuni lõpuni oli Eesti võrkpallisõpradel võimalus osta Eesti võrkpallikoondise EM-i alagrupimängude pileteid ainult Eesti fännidele reserveeritud sektoritesse. Fännid kasutasid võimalust aktiivselt, augusti lõpus sõidab rahvuskoondisele kaasa elama umbes poolteist tuhat poolehoidjat.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.